Täpsustused 28.12.2016 Raplamaa Sõnumites ilmunud loole „Järvakandi volikogu langetas otsuse Kehtna kasuks“
Tunnistan, et 10.-11. detsembri rahvahääletuse tulemused olid osavõtjate ja Kehtnale „EI“ ütlejate arvult tagasihoidlikud. Selge „EI“ öeldi Kehtnale rahvaalgatuslikul allkirjade kogumisel selle aasta oktoobris, kus ühinemisele Kehtnaga anti 23 allkirja ja ühinemisele Raplaga ca 400 allkirja.
Tagasihoidlikuma tulemuse, võrreldes mitteametliku küsitlusega, põhjuseid on mitu. Tähtsaim on vallaelanike postkastidesse paisatud vallavanema Mart Järviku kiri „Järvakandi valla valikud haldusreformi keerises“, kus vallavanem väitis:
„… me ei saa ühineda ei Rapla ega Vändra vallaga, sest meil puudub ühine piir.“
„Volikogu valimised toimuvad kahes ringkonnas (Järvakandi ja Kehtna) ning valimisringkonnad ühtlustatakse enam-vähem võrdseteks. See tagab mõlema osavalla võrdse esindatuse volikogus.“
Kuna Kehtna vallas on ca 4400 elanikku ja sellega ta ei täida omavalitsuse miinimumsuuruse kriteeriumit, lükkas rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna juhataja härra Väino Tõemets vallavanem Mart Järviku väite ümber. Samuti väite võrdsetest valimisringkondadest. Valimisringkond saab olla kas 2013. aasta omavalitsuste valimiste jaoskonna piirides või ühinevatel valdadel ühine. Ühinemislepingusse kirjutatud esimene variant annab ühisvalla volikogu 21 kohast Järvakandile 5 kohta, muutes Järvakandi Kehtna poole käpiknukuks.
Kahjuks oli desinformatsioon suutnud inimesi mõjutada. Veel levitati elanikkonna hulgas oma vana väidet, et Rapla viib perearsti Järvakandist ära. Kuna meie elanikkonnast on 30% vanuses 60+, tõi see vale Kehtnale mõnegi lisahääle. Suur grupp meie inimesi aga ei mõistnud, et kui nad on korra Rapla ja Kehtna vahel valides oma allkirjaga valiku teinud, siis miks nad peavad veel kord hääletama. Rahvaküsitlustele oli eelmine valitsus teenimatult vähe tähtsust omistanud, ette juba n-ö mõttetuks tunnistanud. Ka see võis olla suhteliselt madala osalusprotsendi põhjus, kuigi Järvakandis osales 20,4% (218 osalenust ühinemise poolt 78 ja vastu 137) hääletusõiguslikest kodanikest ja see on vabariigi keskmisest oluliselt kõrgem.
Hääletamise eel tegime tõsist tööd koos valla aukodanikega hääletuskutsete paljundamisel ja nende ülespanekul. Kahjuks jälgisid meie tegevust Mart Järviku toetajad ja rebisid kutseid kiiresti maha. Kuna meie kutsete paljundusvõimalused olid piiratud, oli ka siin eduseis vallavanema pooldajatel.
Alates 2016. aasta sügissuvest on Järvakandi volikogu enamusest saanud Mart Järviku diktaadi all kätt tõstev kooslus. Ka volikogu esimehe poolt toodud mõtted on vaid kaja Mart Järviku poolt välja öeldule.
21. detsembril oleks vallakogu arvestamine rahva tahtega taastanud Järvakandi läbirääkimised Rapla, Raikküla ja Kaiu ühineva vallaga. Rapla valla poolt olime veel oktoobris lülitatud ühinemislepingu projekti Rapla, Kaiu, Raikküla ja Järvakandi ühinemisläbirääkimistel, kuid 26. oktoobri volikogu otsusega, mis tehti vallavanema eestvedamisel ja Järvakandi valla põhimääruses ettenähtud volikogu töökorda eirates, lõpetati läbirääkimised Raplaga.
Järvakandi elanikud mõistavad, et ainus mõistlik lahend on nii Järvakandi kui ka Kehtna valla ühinemine Rapla-Raikküla-Kaiu vallaga, võimaldades moodustada Raplamaa lõunaosast elujõuline Rapla vald. Kuna kohtulahendit oodanud Juuru vald on otsustanud ühineda Kohila vallaga, oleks Rapla maakonna jaoks loogiline, et see koosneks kolmest vallast: Rapla, Kohila ja Märjamaa.
Täna oleme esitanud taotluse riigihalduse ministrile härra Mihhail Korbile, et vabariigi valitsus annaks hinnangu haldusreformi käigule Järvakandi vallas ja rahva tahte eiramisele vallavolikogu poolt.
Enno Alliksaar, Järvakandi vallavolikogu liige / foto: Siim Solman
