Uue aasta õnnevalamiseks kauplustes müüdav „õnnetina” on koostiselt tegelikult hoopis enamjaolt plii, mis on väga mürgine metall, millega tegeldes tuleb kanda kaitseprille ja -kindaid.
Kuigi selleks korraks on õnn valatud, hoitakse valamisel tekkinud kujukesi sageli veel mõnda aega nähtaval ja kättesaadaval kohal, et peorõõmu meenutada. Vahel mängivad nende kujukestega ka lapsed ja näitavad sõpradele, millist õnne neil on oodata. Kauplustes müüdav hobuserauakujuline „õnnetina” kannab nime „Uueaasta õnneraud” ja selle pakendil on kirjas: „Kasuta metalli sulatamisel ja valamisel kaitseprille. Täida lauanõu (u 7 l) puhta veega. Veendu, et kõik oleks nõust turvalises kauguses. Aseta õnneraud sulatuskopsikusse ja sulata metalli, kuni see on sulanud, aga ära kuumuta üle. Kalla sulametall 10 cm kõrguselt veepinnast nõusse. Valatis tuleb käidelda nõuetekohaselt. See toode sisaldab pliid.”
Tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja Hanna Turetski vastas: „Tooted, mida müüakse tarbijatele, peavad olema eestikeelse märgistusega ja vastama kehtivatele nõuetele. Vaatamata sellele, et tarbijale võib tooteinfo lugemine olla tüütu või ebahuvitav, on see siiski mõeldud tarbijale selleks, et enne ostu sooritamist saaks informatsiooni teadliku valiku tegemiseks ning juhiseid, kuidas toodet õigesti kasutada vms. Teatud toodete puhul, mis sisaldavad ka aineid, mis võivad olla ohtlikud, on riskide maandamiseks ja ohutuse tagamiseks see just eriti oluline.”
Teemale juhtis aasta lõpus oma avalikus Facebooki postituses tähelepanu Ragnar Saage: „Seoses Tartu Ülikooli arheoloogialabori spektromeetri kalibreerimisega sai selle „õnnetina” keemilist koostist analüüsitud ning tuli välja, et tegemist on hoopis pliiga,” kirjutab ta.
Vivika Veski / foto: Siim Solman
Loe pikemalt 11. jaanuari Raplamaa Sõnumitest
