Riigikohus tegi otsuse haldusreformi seaduse kohta liiga hilja, praegu käivaid liitumisläbirääkimisi võetakse samuti arvesse, aga kuidas, seda on vara öelda, märkis riigihalduse minister Mihhail Korb.
Haldusreformi seadus näeb ette, et ühinemislepingud tuli omavalitsustel sõlmida ja sellele eelnevad protseduurid läbi teha selle aasta alguseks. Juuru ja Kohila vald otsustasid ühinemisläbirääkimisi alustada alles mullu detsembri lõpus, sest Juuru vald ootas riigikohtu otsust haldusreformi seaduslikkuse kohta, mis avaldati 20. detsembril. Riigikohus tunnistas haldusreformi seaduse suuremas osas põhiseadusele vastavaks.
„Minu arvates riigikohus tegi oma otsuse liiga hilja,” vastas riigihalduse minister Mihhail Korb 26. jaanuaril peetud valitsuse pressikonverentsil küsimusele, mida ta arvab ühinemisläbirääkimistega hilinenud valdadest nagu Juuru ja Kohila ja mis neist saab. Korb lisas, et kohus tegi küll väga selge otsuse, kuid võib-olla olid mitmetel valdadel tekkinud ootused ja illusioonid ja nad ootasid teistsugust kohtuotsust.
„Vallad füüsiliselt ei jõudnud enam oma plaani või strateegiat muuta,” tõdes Korb. „Selles küsimuses on otsustusõigus vabariigi valitsuse käes. Olen kolleege sellest olukorrast väga täpselt informeerinud, jälgin toimuvaid protsesse ja tänaseid läbirääkimisi võetakse samuti arvesse lõpliku otsuse tegemise juures. Aga milline see otsus tuleb, sellest on praegu vara rääkida.”
Õigeks ajaks ühinemisotsuse teinud ja ühinemislepingu sõlminud omavalitsustele maksab riik ka preemiat. Rahandusministeerium on lubanud hilinejad sellest ilma jätta.
Vivika Veski
