Eesti presidendiks asudes รผtles Kersti Kaljulaid, et ta soovib oma ametiaja jooksul sรตita Eestis ringi ja otsida inimestega vahetut kontakti. Seni on ta oma plaani tรคide viinud. Mรถรถdunud nรคdalal kรผlastas ta nii Jรคrva-, Pรคrnu- kui ka Raplamaad. Meie maakonda jรตudis president reedel, 3. veebruaril.
Nagu ta tรคnases Raplamaa Sรตnumites ilmunud intervjuus ka รผtleb, jรคttis Raplamaa talle sooja ja sรตbraliku mulje. Pรคev kujunes tema jaoks muidugi pikaks, sest oma viimasest peatuspaigast Puraviku Tuuleveski sepikojast sai ta pรคrast ajakirjanikega suhtlemist tulema alles vahetult enne kella kuut. Ja juba jรคrgmisel hommikul avas ta Tallinnas Saku suurhallis Simple Sessioni tรคnavuse vรตistluse.
Olukord, kus tuleb tegutseda kiiresti
Veel aasta aega tagasi ei osanud keegi tรตsimeeli pakkuda, et jรคrgmiseks Eesti presidendiks saab Kersti Kaljulaid. Tema nimi oli kรผll avalikkuse eest lรคbi kรคinud, kuid mitte vรคga pรตhjalikult.
Julgen arvata, et enamik eestlasi ei olnud tema nime enne 2016. aasta sรผgist kuulnudki. Kรผll aga oli toona รตhus arutelu selle รผle, et presidendiametit vรตiks tรคita naisterahvas. Marina Kaljurand astus isegi vรคlisministri kohalt tagasi, et riigipeaks kandideerida, ent tulutult.
Kaljulaid valiti Riigikogus ametisse veenva hรครคlteenamusega, kuid alles pรคrast seda, kui valijameestekogu รผhtegi neile รผles seatud kandidaati sobivaks ei pidanud. Kes tรคhele paneb, siis vรคga pรตgusalt vihjab Kersti Kaljulaid ka tรคnases Raplamaa Sรตnumite intervjuus sellele, kui ootamatult tuli talle pakkumine kandideerida presidendiks. Ta รผtleb nii: โMรตnikord on hea ennast panna olukorda, kus tuleb tegutseda kiiresti. Seda arvan ma nรผรผd รผldiselt.โ Tegelik kontekst selle tsitaadi puhul oli kรผll maavalitsuste sulgemine 2018. aasta 1. jaanuarist, kuid kenasti sobis sinna ka vihje tema kiirele otsusele pรผrgida Eesti presidendiks.
Rail Baltic
Raplamaa Sรตnumitele antud intervjuus on mรคrkimisvรครคrne osa pรผhendatud vรคlispoliitikale. Kuigi brittide lahkumine Euroopa Liidust vรตib esmapilgul tunduda kauge teemana, peaks Brexiti protsessi jรคlgimine Eesti poliitikutele ja avalikkusele olema tรคhtis รตppetund. Ei saa vรคlistada, et lรคhiajal kerkib Euroopa Liidust lahkumise vรตimalus fookusesse ka teistes EL-i suurriikides nagu Saksamaa ja Prantsusmaa. Mรตlemas riigis ootavad kรคesoleval aastal ees tรคhtsad valimised, kus aina julgemalt rรครคgitakse brittide eeskujul รผhendusest lahkumisest.
President Kaljulaid sellist stsenaariumit vรคga tรตenรคoliseks siiski ei pea, sest tema sรตnul ei ole selleks ratsionaalseid argumente. Euroopa Liit on koos mรตjuvรตimsam kui รผkski tema liikmesriik omaette, kรตlas presidendi sรตnum.
Muidugi ei saanud vestluses presidendiga kuidagi kรตrvale jรคtta Rail Balticu teemat. Teatavasti jookseb plaanitav raudtee tรคpselt lรคbi Raplamaa ja poolitab selle kaheks. Alles paar pรคeva enne intervjuud reede รตhtul oli โPealtnรคgijaโ nรคidanud videolรตiku inimestest, kelle elumajad jรครคvad raudteetrassile ette.
Presidendi seisukoht oli selgelt Rail Balticut toetav. Ta รผtles, et kohtas Raplamaa visiidi kรคigus ainult uut raudteed toetavaid seisukohti ning kutsus รผles inimesi, kes nรคevad Rail Balticus positiivseid jooni, nendest valjul hรครคlel rรครคkima.
Siim Jรตgis / fotod: Siim Solman
Loe pikemalt 8. veebruari Raplamaa Sรตnumitest
