Eesti presidendiks asudes ütles Kersti Kaljulaid, et ta soovib oma ametiaja jooksul sõita Eestis ringi ja otsida inimestega vahetut kontakti. Seni on ta oma plaani täide viinud. Möödunud nädalal külastas ta nii Järva-, Pärnu- kui ka Raplamaad. Meie maakonda jõudis president reedel, 3. veebruaril.
Nagu ta tänases Raplamaa Sõnumites ilmunud intervjuus ka ütleb, jättis Raplamaa talle sooja ja sõbraliku mulje. Päev kujunes tema jaoks muidugi pikaks, sest oma viimasest peatuspaigast Puraviku Tuuleveski sepikojast sai ta pärast ajakirjanikega suhtlemist tulema alles vahetult enne kella kuut. Ja juba järgmisel hommikul avas ta Tallinnas Saku suurhallis Simple Sessioni tänavuse võistluse.
Olukord, kus tuleb tegutseda kiiresti
Veel aasta aega tagasi ei osanud keegi tõsimeeli pakkuda, et järgmiseks Eesti presidendiks saab Kersti Kaljulaid. Tema nimi oli küll avalikkuse eest läbi käinud, kuid mitte väga põhjalikult.
Julgen arvata, et enamik eestlasi ei olnud tema nime enne 2016. aasta sügist kuulnudki. Küll aga oli toona õhus arutelu selle üle, et presidendiametit võiks täita naisterahvas. Marina Kaljurand astus isegi välisministri kohalt tagasi, et riigipeaks kandideerida, ent tulutult.
Kaljulaid valiti Riigikogus ametisse veenva häälteenamusega, kuid alles pärast seda, kui valijameestekogu ühtegi neile üles seatud kandidaati sobivaks ei pidanud. Kes tähele paneb, siis väga põgusalt vihjab Kersti Kaljulaid ka tänases Raplamaa Sõnumite intervjuus sellele, kui ootamatult tuli talle pakkumine kandideerida presidendiks. Ta ütleb nii: “Mõnikord on hea ennast panna olukorda, kus tuleb tegutseda kiiresti. Seda arvan ma nüüd üldiselt.” Tegelik kontekst selle tsitaadi puhul oli küll maavalitsuste sulgemine 2018. aasta 1. jaanuarist, kuid kenasti sobis sinna ka vihje tema kiirele otsusele pürgida Eesti presidendiks.
Rail Baltic
Raplamaa Sõnumitele antud intervjuus on märkimisväärne osa pühendatud välispoliitikale. Kuigi brittide lahkumine Euroopa Liidust võib esmapilgul tunduda kauge teemana, peaks Brexiti protsessi jälgimine Eesti poliitikutele ja avalikkusele olema tähtis õppetund. Ei saa välistada, et lähiajal kerkib Euroopa Liidust lahkumise võimalus fookusesse ka teistes EL-i suurriikides nagu Saksamaa ja Prantsusmaa. Mõlemas riigis ootavad käesoleval aastal ees tähtsad valimised, kus aina julgemalt räägitakse brittide eeskujul ühendusest lahkumisest.
President Kaljulaid sellist stsenaariumit väga tõenäoliseks siiski ei pea, sest tema sõnul ei ole selleks ratsionaalseid argumente. Euroopa Liit on koos mõjuvõimsam kui ükski tema liikmesriik omaette, kõlas presidendi sõnum.
Muidugi ei saanud vestluses presidendiga kuidagi kõrvale jätta Rail Balticu teemat. Teatavasti jookseb plaanitav raudtee täpselt läbi Raplamaa ja poolitab selle kaheks. Alles paar päeva enne intervjuud reede õhtul oli “Pealtnägija” näidanud videolõiku inimestest, kelle elumajad jäävad raudteetrassile ette.
Presidendi seisukoht oli selgelt Rail Balticut toetav. Ta ütles, et kohtas Raplamaa visiidi käigus ainult uut raudteed toetavaid seisukohti ning kutsus üles inimesi, kes näevad Rail Balticus positiivseid jooni, nendest valjul häälel rääkima.
Siim Jõgis / fotod: Siim Solman
Loe pikemalt 8. veebruari Raplamaa Sõnumitest
