Sügisel Eesti presidendiks valitud Kersti Kaljulaid külastas reedel, 3. veebruaril Rapla maakonda. Oma visiidi käigus kohtus ta nii vabakonna esindajate kui ka valdade juhtidega. Näiteks külastas ta Kehtna kutsehariduskeskust, Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistut Keavas ning Raplas asuvat kultuuriklubi Baas.
Raplamaa Sõnumitel avanes võimalus presidenti intervjueerida visiidi lõpus, kui ta külastas Puraviku Tuuleveski sepikoda. Võtsime teemaks nii Rail Balticu, välispoliitika kui ka ettevalmistused 24. veebruaril toimuvateks vabariigi aastapäeva pidustusteks.
Olete terve päeva Raplamaal ringi käinud ja siinsete inimestega kohtunud. Mis mulje teile maakond jätnud on?
Kersti Kaljulaid: Sooja ja sõbraliku. Olen näinud, et nüüd, kui piiride joonistamise aeg on möödas, on Eestimaa valmis igal pool hakkama haldusreformi sisustama. Ma näen, kuidas kohalikel inimestel on hästi palju häid ideid. Loodan, et uued suuremad vallad mõistavad, et mida vähem on vallamaju, seda tähtsamad on kohalikud kogukonnad. Mulle tundub tänase vestluse põhjal siinsete vallavanemate ja volikogude esimeestega, et nad mõistavad seda. Me vist oleme ühel lainel selles osas, kuidas haldusreformi sisustada nii, et me saaksime korraliku õmblusteta ühiskonna, kus vald toetab, et inimesed saaksid teha sellist Eestimaad, mida nad oma kodukohas näha tahavad.
Mis märksõnad seostuvad teile Raplamaaga?
Eelkõige see, et kui ma Viljandi ja Tallinna vahet sõidan, siis mulle meeldib tulla siitkaudu mööda väikesi teid. Siin on ilus.
Üks meie maakonnas aastaid teravalt õhus olnud teema on Rail Baltic. Trass jookseb täpselt keskelt läbi ja lõikab maakonna sisuliselt pooleks. Tänaseks on selge, et paljude inimeste elumajad ja ettevõtted jäävad trassile ette. Kas te näete, et Rail Balticust tulevikus saadav kasu kaalub praeguse valu üles?
Pean ütlema, et mina ei ole täna näinud siin piirkonnas ühtegi inimest, kes ei toetaks Rail Balticu projekti. Samamoodi ka eile Pärnumaal. Mul on tekkinud mulje, et Rail Balticu vastased on palju aktiivsemad oma seisukohti välja ütlema kui selle toetajad, kes näevad Rail Balticu projektis kasu nii Eestile kui ka oma piirkonnale. Mul on soovitus, et ka need, kes leiavad, et tegemist on hea projektiga, räägiksid sellest rohkem. Täna olen siin kuulnud just seda, et kui trassile valmib ka mahasõit, siis nähakse seda väga olulise ühendajana.
Juba täna näeme, et Tallinnast tulevad ettevõtted siia Raplamaale. Kasutusse võetakse tühje laohooneid, millele varem polnud rakendust leitud kümme aastat. Tootmisettevõtetel pole tegelikult põhjust olla Tallinnas. Neid tuleb siia juurde. Minu arust on kasu üsna ilmselge Eesti jaoks. Iga infrastruktuuriprojektiga, olgu see Rail Baltic või kohaliku maantee õgvendus, jääb kellegi maja sellele ette. Need asjad tuleb lahendada. Olen sügavalt veendunud, et Euroopa hõredaima asustusega riik peab suutma ühe raudteekoridori jagu ruumi leida.
Kas ei ole nii, et huvi Rail Balticut rajada on praeguse seisuga vaid nendel ettevõtetel, kes tahavad trassi ehitama hakata?
Ei ole. Nägin eile ettevõtjaid, kes ütlesid, et oleks väga hea, kui Rail Baltic tuleks. Küsisin, et kas te olete seda valjult välja öelnud. Selgus, et ei ole, sest see oli justkui otsustatud. Minu soovitus on, et sellest tuleks kõvemini rääkida. Ka siin on tulnud see jutuks ja ainult positiivses võtmes.
Balti riikide peaministrid panid allkirjad hiljuti paberile. Kas see raudtee lõpuks ikkagi tuleb?
Mina usun küll, et tuleb. Meil on vaja olla infrastruktuuri pidi, olgu selleks siis raudtee- või energiakoridorid, Euroopaga ühendatud. Me oleme vaimses mõttes ja väärtuste poolest Euroopaga ühendatud, aga füüsilised ühendused on sama tähtsad. Eurooplased tajuvad meid ühe osana Euroopast seda paremini, mida rohkem on neil meie piirkonnaga asja ja mida lihtsam on neil siia tulla.
Siim Jõgis / foto: Siim Solman
Loe pikemalt 8. veebruari Raplamaa Sõnumitest
