Samal ajal alaealiste komisjonide kaotamisega loob justiitsministeerium uue süsteemi alaealiste õigusrikkujate kohtlemiseks. Vastav eelnõu on saadetud valitsusele kooskõlastamiseks.
Sarnaselt sotsiaalministeeriumis koostatud eelnõuga on ka justiitsministeeriumi seaduse muudatuse eelnõu seletuskirjas eesmärgina nimetatud alaealiste õigusrikkumiste vähendamist. Eelnõuga tehtavad muudatused kehtivas karistusseadustikus, karistusregistri seaduses, kriminaalmenetluse seadustikus ja väärteomenetluse seadustikus annavad menetlejatele paremad võimalused alaealiste õigusrikkujatega tegelemisel, mis peaks muutma reageerimise kiireks ja tõhusaks. Eestis luuakse alaealiste erikohtlemise süsteem, kus arvestatakse eelkõige alaealise spetsiifiliste vajadustega karistuse määramisel või mõjutusvahendite kohaldamisel.
Vabaduse piiramist tuleb vältida
Kehtiv karistusseadustik lubab väärteo eest kohaldada karistusena kuni 30 päeva aresti, seda nii täiskasvanule kui ka alaealisele. Väärteo eest karistamiseks on arest raskeim variant. Aastatel 2013-2015 jõustunud kohtulahendite järgi mõisteti aresti alaealistele põhikaristusena 267 juhul. Arestikambris aega veetma pidanud noored olid keskmiselt 16-aastased. Justiitsministeeriumi koostatud eelnõu seletuskirjast nähtub, et ligi kolmveerand arestiga karistatud alaealistest olid muude rikkumiste hulgas toime pannud liiklusväärteo.
Liiklusväärteo puhul on aresti laialdasema kohaldamise põhjus justiitsministeeriumi spetsialistide hinnangul ilmselt see, et liiklusrikkumisi menetlevad erinevalt enamikust teistest väärtegudest alaealistele mittespetsialiseerunud menetlejad, kellel puuduvad eriteadmised alaealiste erikohtlemise nõuetest ja ka võimalustest.
Euroopa Liidu alaealiste õigusrikkujate direktiiv (2016/800) ütleb, et alaealiste vabaduse piiramist tuleb vältida ja kui vabadust piirata, siis võimalikult lühikeseks ajaks. Aastatel 2013-2015 mõisteti alaealistele keskmiselt üheksa päeva aresti. Eelnõuga muudetakse karistusseadustiku sõnastust selliselt, et senine kolmekümnepäevane maksimumpiir väärteo puhul karistamisel jääb kehtima üksnes täiskasvanutele, alaealistele määratakse ülempiiriks kümme päeva aresti.
Seletuskirjas on kirjeldatud, kuidas arestipäevade arvu vähendamise alternatiivina oli kaalumisel ka võimalus keelata alaealiste puhul aresti kasutamine üldse, lähtudes põhimõttest, et alaealiste puhul peavad kohaldatavad meetmed kandma eelkõige eripreventatiivseid ning kasvatuslikke eesmärke. Kuna arestimajades puudub piisav ja pädev personal, ei ole aresti kandmise tingimustes nende eesmärkide saavutamine võimalik.
Muudatuste elluviimist toetab 2015. aasta algusest kogu Eestis rakendatav intensiivne mitmedimensiooniline pereteraapia MDMF, mis on mõeldud keerukamate probleemidega alaealistele, kes on toime pannud olulisi õigusrikkumisi ning keda võib ähvardada kinnisesse asutusse saatmine. Seega on spetsialistid seisukohal, et üks alternatiiv arestile on sotsiaalprogrammi näol juba loodud.
Kriminaalmenetluse seadustiku üks muudatusi ütleb, et kohus võib alaealist vahistades otsustada, et vahistus asendatakse alaealise paigutamisega kinnisesse lasteasutusse. Sellega püütakse vähendada alaealiste kokkupuuteid vanglasüsteemi ning nn vanglakultuuriga. Ühtlasi võimaldab kinnine lasteasutus vangla asemel pakkuda alaealistele paremaid tingimusi erikohtlemiseks.
Stina Andok / foto: Siim Solman
Loe pikemalt 15. veebruari Raplamaa Sõnumitest
