Lรคhisuhtevรคgivald on viimase aasta jooksul pรคlvinud suurt tรคhelepanu. Alates eelmise aasta teisest poolest tegeleb Raplamaal naistevastase vรคgivalla all kannatanutega Eluliin. Mis organisatsiooniga on tegemist ning kes seal tรถรถtavad, sellest rรครคkis Eluliini juht Eda Mรถlder.
Esmalt pisut Eluliinist, milliseid teenuseid tรคpselt pakute ning kui kaua olete tegutsenud?
Eluliin on tegutsenud 20 aastat, alates 1996. Esimeseks teenuseks oli usaldustelefon โ algul eesti, hiljem ka vene keeles. Aastast 2001 teeme Tallinna Psรผhholoogilise Kriisiabi Keskust, naiste tugikeskused tegutsevad aastast 2005, inimkaubanduse ohvrite varjupaik aastast 2006. Lisaks nรตustamine uimastisรตltlastele ning HIV-i ja aidsihaigetele, samuti grupid vanglates.
Aastast 2016 korraldab Eluliin naistevastase vรคgivalla ohvrite varjupaiga- ja nรตustamisteenust Raplamaal, Jรคrvamaal, Lรครคnemaal, Hiiumaal, Harjumaal ja Tallinnas.
Kes on need inimesed, kes Eluliinis Raplamaal tรถรถtavad ning milline on nende kvalifikatsioon? Kas need inimesed on just lรคhisuhtevรคgivallale spetsialiseerunud?
Raplas on meil tรถรถl kolm inimest. Psรผhhoterapeut, kรตrgharidusega sotsiaaltรถรถtaja ning juhtumikorraldaja. Kรตik nad on lรคbinud ka naistevastase vรคgivalla teemalise erikoolituse. Kรตik on kohalikud inimesed, elavad ja tรถรถtavad Raplas ning on oma tรถรถle pรผhendunud nii professionaalsuse kui ka sรผdamega. (Raplamaa varjupaigas kรคis jaanuari lรตpus kรผlas ka minister Jevgeni Ossinovski, kellelt varjupaiga kiire toimimapanemise eest kiita saime.)
Kui palju on teie tรถรถtajad Raplas kohapeal olemas? Ehk kui on vaja kiiret abi ja reageerimist, kas ollakse kohe olemas? On ju tihti nii, et naised julgevad ainult รผheks vรคikeseks momendiks ennast kokku vรตtta ja teile helistada.
Kui on vaja kiiret abi ja reageerimist, saab seda รถรถpรคev lรคbi, kellaajast sรตltumata. Inimene, kes vastab kรตnele, juhatab abivajaja varjupaika, vajadusel aga hoopis haiglasse vรตi politseisse, kuhu meie inimene talle vastu tuleb ning ta sealt edasi varjupaika viib. Maakonnas elava inimese puhul saab esimese kรตnega selgeks, kuidas ja millal jรตuab abivajaja varjupaika. Loomulikult saab tulles lapse(d) kaasa vรตtta.
Varjupaigas on olemas kรตik, et sinna mรตneks ajaks koos lastega elama jรครคda. Koostรถรถs leitakse iga konkreetse ohvri ja tema laste jaoks parim lahendus, vajadusel tehakse koostรถรถd kohaliku omavalitsuse sotsiaal- ja lastekaitsespetsialistidega. Juriidilist abi annavad Eesti Naisjuristide Liidu juristid.
Mariliis Vest / illustreeriv foto: Siim Solman
Loe pikemalt 19. aprilli Raplamaa Sรตnumitest
