Ühiskonnas kõneainet tekitavad metsaseaduse muudatused lähevad peagi Riigikogus teisele lugemisele, eelnõu parandusettepanekuid on esitatud ka Raplamaalt.
Kohila Metsaselts on teinud ettepanekuid, kuidas metsa majandamine erametsaomaniku jaoks ladusamaks muuta. Kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks (EMA), kus osalevad ka mitmed Raplamaa inimesed, seevastu leiab, et metsaseaduse eesmärgis peab olema selgelt sõnastatud ökosüsteemi kaitse.
Tulipunktis kuuskede raievanus
Kõige rohkem kõneainet on metsaseaduse plaanitavatest muudatustest tekitanud kuuskede raievanuse alandamine viljakates kasvukohatüüpides 60–70 aastani, kuigi keskkonnaministeerium kinnitab, et lisaraievõimalus tekib vaid 4200 hektaril, mis moodustab vähem kui 0,2 protsenti Eesti metsamaast. EMA osutab aga, et ministeerium on arvesse võtnud vaid esimesel aastal lisanduvaid raievõimalusi, justkui polekski seadusel pikaajalist mõju. Praegu on kuusikute minimaalne raievanus 80 aastat.
EMA kogus nädala jooksul oma liikmetelt Riigikogu keskkonnakomisjonile esitamiseks arvamusi ja ettepanekuid. Mitmeid ettepanekuid tegi Eidapere kooli loodusainete ja ühiskonnaõpetuse õpetaja, kunagine Rapla linnavalitsuse keskkonna- ja haljastusnõunik Margus Maripuu, mille eest EMA teda ka oma Facebooki lehel nimeliselt tänas.
Ka Maripuu toetab EMA ühistesse ettepanekutesse kirja saanud nõuet, et kuuskede raievanuse alandamisest tuleb loobuda. Kodanikuühendus leiab, et raievanuse alandamise kompenseerimiseks vastu võetud salu- ja laanemetsa range kaitse vajakute likvideerimine ei ole piisav, et kahju korvata.
Kohila Metsaselts seevastu soovib, et lisaks viljakate boniteediklasside kuusikutele hõlmaks raievanuse alandamine ka karbonaatsetel muldadel kasvavaid kuusikuid ja teeb ettepaneku seaduseelnõu seletuskirja sellekohaselt täiendada.
„Karbonaatsetel kuivadel muldadel kasvavad kuusikud haigestuvad samuti väga tugevalt juuremädanikuga. Seetõttu väheneb puistu tootlikkus ning juure- ja tüvemädanike tõttu halveneb puidu kvaliteet. Samas ei pruugi nad saavutada enne hetkel kehtivat raievanust küpsusdiameetrit, mistõttu on selliste puistute raiumine võimalik ainult patoloogi aktiga. Enamasti on selleks ajaks puistu majanduslikust väärtusest alles 50 protsenti või vähem,” põhjendab Kohila Metsaseltsi juhatuse liige Heiki Hepner.
Hepner kinnitab, et selle probleemiga, et kuusikud mädanevad kätte ära, on kõik Kohila piirkonna kastikuloo ja sinilille II boniteedi kuusikute omanikud kokku puutunud. „Ja tegelikult ongi see probleem tõsisem pigem kuivadel karbonaatsetel muldadel kui viljakatel I ja Ia boniteediga kasvukohtades, sest küpsusdiameeter, mis on kõigile kuusikutele üks, 26 sentimeetrit, saabub vähemviljakates kasvukohtades hiljem. Minu praktika ei ole tõestanud, et juurepessuga nakatumine toimuks karbonaatsetel muldadel hiljem või selle areng oleks aeglasem kui viljakates kasvukohatüüpides. Olen näinud ka, kuidas juba 40-aastased kuusikud on totaalselt nakatunud, rääkimata 80-90-aastastest kuusikutest,” räägib Hepner.
Vivika Veski / foto: Siim Solman
Loe pikemalt 19. aprilli Raplamaa Sõnumitest
