Sel korral võtame teemaks käsitööpoed. Need väikesed armsad ja õdusad poed on käsitööharrastaja jaoks enamasti hädavajalikud. Sealt saab lõnga ja vardad kampsuni jaoks, saab ka kauni paberi kaartide tegemiseks ning salvrätikud dekupaaži tarbeks. Sealt saab kangast ja niiti riiete õmblemiseks, saab pärleid ehete valmistamiseks ning pitse ja paelu kõige muu kaunistamiseks.
Tegelikult saab muidugi ka inspiratsiooni, mida kõike müüakse ja mida kõike veel teha annaks. Tihti on need väikesed poekesed lihtsalt ühed mõnusad kohad, kus ringi uudistada.
Käsitöölane külastab maakonna kahte suuremat käsitööpoodi. Nobiina tuba on Raplas peagi kuus aastat avatud olnud. Selle omanik Eda Adamson elab küll Türil, kuid on aja jooksul oma inimeseks saanud. Ta usub, et tabas poe avamisel just õige hetke, sest viimastel aastatel on käsitöö eriti populaarseks muutunud. Lisaks saab Nobiina toas ka erinevatest töötubadest osa võtta, kus kõikvõimalike käsitöö valdkondade spetsialistid oma oskusi teistega jagavad.
Märjamaa käsitööpoe omanik Piret Lehes teab, et väike pood peab vastutulelik ja paindlik olema. Tema kaubavalik on kujunenud just vastavalt nõudlusele. Kui keegi küsib midagi, mida Piretil letil parasjagu pole, saab seda alati tellida. Ta teeb Märjamaa kohalike käsitööharrastajate elu veidike mugavamaks. Mõlemad poed on lisaks vahenditele ka valmis käsitööd müügile võtnud.
Käsitöölase avaloos kirjutame aga sellest, millal ja miks sai käsitööst vajaduse asemel hobi. Mis on see võluvägi, mis inimesi ikka ja jälle oma kätega midagi valmistama paneb? Milliseid häid omadusi käsitööhobil olla võib?
Head lugemist!
Katri Reinsalu, Käsitöölase toimetaja / foto: Siim Solman
Loe pikemalt 28. juuni Raplamaa Sõnumitest
