foto ja tekst: Helerin Väronen
Kui Kaevumäel hakkas esinema Naised Köögis, tekkis tunne, et kui üldse on kohta, mis on kummist, siis on see Viljandi Kaevumägi. Ilmselt oligi tegemist avapäeva kõige populaarsema kontserdiga.
Hiljuti on ansamblil ilmunud uus plaat „See tantsusaal on nugadega kaetud“. Sellel olevate lugudega üritavad Kristiina Ehin, Kairi Leivo, Katrin Laidre ja Sofia Joons leida vastuseid küsimusele, mis on meie elus püsivat, sellist, mis peaks vastu ajale ja kõikidele tormidele ja tuultele. Lood on meestest ja lastest, naiselikkusest ja armastusest, igatsusest ja rõõmudest.
Kontserdi avasõnades öeldi, et naiste muusikas on mingi eriline maagia ja vägi, kuid Kristiina ei ole nõus, et see vaid naiste muusikas on. Vägi ja maagia on tema sõnul sooülene ja mõnes bändis on see võnge ja sfäär olemas, teises mitte.
Lugu valedest meestest on ansamblil olemas, kuid millised need õiged mehed siis on ja kas neist ka lugu tehakse? Kristiina Ehin vastas selle peale, et eks see õige on igaühe jaoks erinev ja see on ka ajas muutuv. „Õiged mehed on meil ridade vahel siiski olemas.“
Naised Köögis lood on erinevates žanrites, naised võivad ühtaegu räppida ja lüürilisi palakesi laulda. Lugude alguseks võib olla juhuslik mõte või pealtkuuldud lausekatke. Kui läks lahti trall aasta emaks sobiliku kandidaadi pärast, valmis Kristiinal lugu „Aasta ema“, mis on ülipopulaarseks saanud. Laulus on üks tegelane Gabriel, kuid sellenimeline mees on Puhjas ka päriselt olemas ja pärast loo ilmumist tuntuks saanud.
Üks ilusamaid ja vähemalt minu jaoks erilisemaid lugusid Naised Köögis repertuaaris on „Benita“, mille jaoks andis inspiratsiooni Tohisoo mõisa kunagine omanik Benita von Wrangell. Mõisas olles kujutasid Naised Köögis ette, kuidas Benita sada aastat tagasi oma mehe Carl Mothanderiga tantsu keerutas, ja sellest sündis neile tagantjärele pulmavalss.
Mõne looga juhtub, et see hakkab omaette elu elama. Nii juhtus ansambli ühe liikme, Kairi Leivo looga „Täna ma laulan läbi öö“. See pälvis Rahvusooperi Estonia balleti kunstilise juhi Toomas Eduri tähelepanu, kes Kairile helistas ja pakkus, et seda lugu võiks esitada. Kairi esimene reaktsioon oli, et tema seisab, tema ei tantsi. Esitamisele see lugu aga kevadisel rahvusballeti galakontserdil tuli, laul Kairilt ja tantsis Marita Weinrank.
Kristiina, Kairi, Katrin ja Sofia näevad laval alati välja nagu haldjad või printsessid. Ja nii plaadi pealkiri kui ka laul „Habemenugadel tantsiv kuningatütar“ on kantud mõttest, et iga naine on omamoodi ilus ja enda elu printsess, vaatamata argistele kodutöödele ja muredele. Oma teist plaati esitleval tuuril jõuab Naised Köögis 10. augustil ka Raplamaale, Oela külaplatsile. Kristiina lubas, et ka neile, kes folgil neid esinemas näinud, saab sel kontserdil olema üllatusi.
Viljandi folgil käimise kohta sõnas Kristiina Ehin, et ta on seal käinud, aga poleks kunagi arvanud, et ta kunagi muusikuna folgi lavale jõuab. See tunne on aga eriline. Kristiinale meeldib folgil jälgida inimeste otsisklevaid pilke ja mõistatada, mis on selle pilgu taga. Ehk otsitakse mitut asja. „Inimeste silmis on otsing, et kus on tema koht pärimusmuusikas ja kuidas sellele ise midagi juurde anda. Kuid on ka teisi ilusaid otsinguid.“
