Arendaja soovib uue elamurajooni ehitust alustada esimesel võimalusel

Siim Jõgis / eskiis: Sirkel ja Mall

Veel 18. augustini on aega, et teha Rapla vallale ettepanekuid või esitada vastuväiteid Sügise ja Suve tänava elamuala detailplaneeringule. Esmaspäeva, 7. augusti seisuga neid laekunud ei olnud.
Kui Rapla vallavolikogu kiidab detailplaneeringu oma augustikuisel istungil heaks, toob see suuri muutusi nii Rapla visuaalsesse pilti kui ka kinnisvaraturule.

Uus elamurajoon plaanitakse rajada laias laastus Rappeli keskuse ja Varbola maantee vahelisele alale. Tegemist oleks suure uuendusega Rapla linna põhjaossa jääval umbes 6,3 hektari suurusel maa-alal, mis praegu seisab tühjana. Administratiivselt asub see Rapla vallas Uuskülas Suve ja Sügise tänava vahelisel maa-alal.
Detailplaneeringu kohaselt plaanib arendaja sinna rajada elamurajooni, kuhu on kavandatud 33 elamumaa sihtotstarbega krunti, millest kakskümmend viis on ühepereelamu- ja kaheksa korterelamukrundid. Teada on, et igasse korterelamusse on planeeritud kaksteist korterit. Planeeringuala ida- ja lõunapoolsesse ossa (Suve ja Risti tänava äärde) on kavandatud korterelamud. Ühepereelamud asuvad lääne ja põhja pool.
Kui eeldada, et igasse ühepereelamusse asub elama keskmiselt neli inimest ning korterisse kolm inimest, näitab lihtne arvutus, et uude elamurajooni võiks end mahutada 388 elanikku.

Maavalitsus jättis kooskõlastamata
Rapla vallaarhitekt Cerly-Marko Järvela ütles, et Rapla jaoks on tegemist väga olulise projektiga. Sügise ja Suve tänava elamuala detailplaneeringu avalik väljapanek kestab 19. juulist kuni 18. augustini Rapla vallavalitsuse fuajees. Seni ettepanekuid ega vastuväiteid laekunud ei ole ning see näitab Järvela sõnul seda, et suurt vastuseisu sellele projektile ei ole. Küll aga ei kooskõlastanud detailplaneeringut Rapla maavalitsus.

Maavanem Tõnis Blangi allkirjaga dokumendis on kirjas: “Säilitamaks Raplale iseloomulikku linnastruktuuri ei saa lugeda planeeritavate kruntide suuruse osas üldplaneeringu muutmist põhjendatuks (ÜP järgi on ühepereelamu kruntide suuruseks määratud 1000 ruutmeetrit).” Uue detailplaneeringu kohaselt on ühepereelamu kruntide suurused erinevad. Kõige väiksemad on suurusjärgus 630 ruutmeetrit ja suurimad poolteist tuhat. Väiksemaid on seal küll kõigest kolm-neli.
Järvela selgitas, et see võimaldab arendajatel pakkuda kinnisvaraturul erineva suurusega kinnistuid, mis avardab võimalike klientide valikuvabadust. Maavanema kooskõlastamata jätmine kogu protsessi siiski seisma ei pane. Seadusest tulenevalt ei ole maavanemal õigus keelduda detailplaneeringu kooskõlastamisest nõrga planeerimislahenduse tõttu. Siiski pani maavanem Rapla vallavolikogule südamele kaaluda planeeringu vastuvõtmist ja avalikule arutelule seadmist, kuni leitakse originaalsemad ja paremad lahendused tulevase Rapla linnakeskkonna arendamiseks.
Järvela sõnas, et see on volikogu jaoks mõttekoht, millega arvestada enne detailplaneeringu kinnitamist. See dokument jõuab maavanem Tõnis Blangi töölauale vähemalt ühe korra veel pärast volikogust läbi käimist. Siis saab ta selle kas uuesti tagasi lükata või heaks kiita.

Kõrgepingeliin ohtu  ei kujuta
Märkimisväärne on see, et üle ettenähtud maa-ala läheb kõrgepingeõhuliin. Järvela selgitas, et inimestele ei kujuta see mingisugust ohtu. Liiniga on detailplaneeringu koostamise käigus arvestatud nii, et see ei läheks üle elumajade ning seda ümbritseks kaitsevööd, mille all võivad olla ainult teed ja haljastus. Ta lisas, et mõnes paigas on kõrgepingeliinid majadele lähemalgi kui sellel elamurajoonil.
Ohutust kinnitas ka projekteerimisettevõtte Sirkel & Mall ekspordijuht Paavo Pärn, öeldes, et kõrgepingeõhuliinide ohtlikkus on suuresti müüt, mille inimesed ise on loonud.
Kui järelejäänud avalikustamise perioodi jooksul ettepanekuid ega vastuväiteid vallavalitsusele ei laeku ning volikogu detailplaneeringu kinnitab, on Pärna sõnul võimalik, et n-ö kopa maasse löömine toimub juba tänavu oktoobris. Ta lisas kohe, et pigem on see optimistlik hinnang. Samamoodi võib tööde algus edasi nihkuda järgmise aasta kevadesse.
Pärn ütles, et nemad oleksid valmis töödega alustama niipea, kui ehitusluba väljastatakse. Olenevalt korterite täituvusest võib Pärna sõnul kogu elamurajooni ülesehitamine aega võtta kuni kümme aastat. Samas lisas ta, et investori huvi on alustada esimesel võimalusel ning ka algkapital on selleks olemas. Esimeste töödena arendatakse välja trassid.
Olemas on ka detailplaneeringu illustratsioonid, kuidas valmisehitatud elamurajoon võiks tulevikus välja näha. Pärn ütles, et visuaalselt on need enam-vähem täpsed. Mis puudutab kortermaju, peaksidki need täpselt sellised välja nägema hakkama, nagu illustratsioonid neid kujutavad. Eramajade puhul on omanikel rohkem mängimisruumi. Vallaarhitekt lisas, et eramajadele ei olegi mingeid suuremaid ettekirjutusi kui vaid katusekalde määramine.

Teenused jalutuskäigu kaugusel
Elamurajoon asub iseenesest soodsa koha peal. Rappeli keskus, tanklad, kirik ja ­Ra­pla­ kesklinn on kõik sealt viie- kuni kümneminutilise jalutuskäigu kaugusel. Rapla valla veebilehel põhjendatakse elamurajooni vajalikkust nii: “Hoonestustiheduse tõstmine on põhjendatud planeeringuala paiknemisega Rapla keskosa vahetus naabruses, kus suur hulk teenuseid on kättesaadavad jalgsikäigu kaugusel: kaubanduskeskused, bussijaam, kirik, haigla. Suurema tihedusega hoonestus aitab kujundada kompaktsemat väikelinna keskosa ning vältida valglinnastumise vaevusi.”
Paavo Pärn lisas, et väärtust lisab kiire ligipääs Tallinna-Rapla maanteele, mis on oluline inimestele, kes sõidavad pidevalt Tallinnasse tööle. Kui siinsed hinnad kujunevad Tallinna kinnisvaraturu hindadest soodsamaks, oleks see ka tõmbenumbriks pealinna elanikele, kes otsivad soodsamat elamispinda.
Kui see rajoon ühel hetkel valmis saab, muudab see Rapla välisilmet päris korralikult. Tallinna poolt Raplasse sõites ei tervitagi reisijaid kõigepealt kirikutornid, vaid elamurajoon. Oma märkimisväärne mõju on sel kindlasti ka kinnisvaraturu hindadele.