Jevgeni Ossinovski, tervise- ja tööminister.
Ravimite rolli haiguste ravimisel ja haigusseisundi kergendamisel on võimatu ülehinnata. Arsti ettekirjutise järgi õigel ajal võetud ravimid leevendavad tervisehädasid, aitavad vähendada haigustest tingitud suremust, ennetada haiglaravi ja vältida või vähendada töövõimetust.
Tõhusad, kuid kallid ravimid on kaasaegse meditsiini lahutamatu osa. Nii lähebki haigekassa eelarvest aasta-aastalt üha suurem summa retseptiravimite kompenseerimisele. Ometi pole ravimid täna kõigile inimestele kättesaadavad või maksavad nad nende eest oma sissetulekuga võrreldes arutult palju raha.
Vaadakem otsa faktidele. Tervelt 110 000 inimest kulutab aastas retseptiravimitele üle 100 euro, neist 15 000 inimest üle 300 euro. Suured ravimiarved teevad kindlasti muret eakatele – paljud neist on sunnitud kulutama aastas retseptiravimitele ühe kuu pensioniraha või veelgi rohkem. Koguni iga viies jätab retseptiravimi välja ostmata ja seda vaatamata haigekassa soodustustele.
Minu sügava veendumuse kohaselt ei tohi ravimid olla kättesaamatu luksus. Olukord, kus vähekindlustatud inimesed ei jõua endale retseptiravimeid osta või teevad seda toidu ja muu arvelt, nõudis sekkumist. Seepärast tõin valitsusse täiendava ravimihüvitise süsteemi, mille mu kolleegid juuli lõpuks ka heaks kiitsid.
Uus kord rakendub uuel aastal. Alates 2018. aastast hüvitab riik 50 protsenti nendest ravimikuludest, mis jäävad vahemikku 100-300 eurot. Kulu, mis on suurem kui 300 eurot, kuulub 90 protsendi ulatuses hüvitamisele. Seega pakub riik inimesele lisatuge kohe, kui ta on kulutanud retseptiravimitele üle 100 euro. Iga seda summat ületanud summa jagatakse kaheks. Näiteks 200 euro suuruse kulu puhul jääb inimese enda kanda 150 eurot. Kui aga kulud ületavad aastas 300 eurot, siis makstakse talle iga seda summat ületava euro eest 90 senti tagasi. Nõnda peab inimene, kelle kulud retseptiravimitele on täna 500 eurot, maksma järgmisel aastal samade ravimite eest 250 eurot. Tulevikus sisuliselt ei ole enam neid, kelle väljaminekud küündivad üle 300 euro.
Esiletoomist väärib ka see, et kogu süsteem muutub lihtsamaks ja mugavamaks patsientide jaoks, kes ei pea ise midagi tegema. Hüvitis arvutatakse automaatselt maha, kui inimene apteegist ravimeid ostab. Teisisõnu maksab ta apteegis kohe vähem, kui 100 euro piir on käes.
Igal inimesel on põhiseaduslik õigus tervise kaitsele, mis tähendab, et ravimid peavad olema taskukohase hinnaga. Pakutud lahendus aitab kümnetel tuhandetel hoida oluliselt kokku retseptiravimitele kuluvat raha ja on iseäranis abiks neile, kes täna ei jõua ravimeid osta. Inimesed on tervemad, nad põevad vähem, paraneb nende elukvaliteet. Ühtlasi on jaanuaris rakenduv skeem oluline samm nende otsuste reas, mis peavad tagama meie tervishoiu parema rahastamise ja arstiabi parema kättesaadavuse.
