Katri Reinsalu / foto: Siim Solman.
Viimase suvekuu esimesel päeval avas Heigo Zimmer Rapla keskraamatukogus oma fotonäituse “Ühe hetkega maalin maailma hõbedasse”. Kirjade järgi maastikufotode näitus ilmselt just kuigi paljudes ärevusvärinaid ei tekita. See eelarvamus tasub aga kõrvale heita, sest maastiku kõrval on näituse täht hoopis üks üle saja aasta vanune fotoaparaat.
Raamatukogu näitusesaali oli avamise hetkeks kogunenud parasjagu inimesi. Neid jälgides tundus, nagu tunneksid nad fotodes midagi ammust ära. Näitusefotosid vaadates on lihtne ajas sajand tagasi rännata. Need ei ole tänapäevaselt täiuslikud ja klanitud. Need on kohati udused ja neil on aparaadi käsitsi lihvitud optikast tulenevaid kujutisi ja kriime. Tänapäevaste tööstuslikult toodetavate, vigadeta objektiividega sellist tulemust enam ei saavuta. Fotosid vaadates ongi tunne, et oled järsku rännanud ammustele lapsepõlveradadele. Need tunduvad kuidagi tuttavad ja soojad.
Zimmer on lõpetanud Tartu kõrgema kunstikooli fotograafia osakonna 2004. aastal ja töötanud fotograafina erinevates ettevõtetes. Peamiselt on tema valdkonnaks olnud portreed ja perepildid.
Vastavatud näitus keskendub aga inimese asemel hoopis teda ümbritsevale keskkonnale. Fotokunstnikuna pakuvad Zimmerile huvi vanad fototehnikad, erinevad fotograafilised menetlused ja vanad kaamerad.
Enne näitusefotodeni jõudmist on külastajail võimalus piiluda telgitagustesse. Kohe ukse juures on kollaaž fotodest, kuidas näitusefotosid tehti. Peaaegu kõigil võib märgata üht vana fotoaparaati. Zimmer oli selle ka avamisele kaasa võtnud ja pani seal kokku, nii et iga soovija sai oma silmaga läbi kaamera vaadata ja kogeda, kuidas neid pilte loodi.
Sissejuhatuseks rääkis autor, et fotograafia sai suurema hoo sisse 1850-ndatel. Ta ei teadnud oma aparaadi täpset valmimise aastat, kuid ütles, et selle autor suri 1888. aastal. Aparaat pidi valmima seega kuskil kahe daatumi vahepeal. See annab aimu, kuivõrd vana ja väärtusliku aparaadiga tegemist on. Zimmeril vedas, sest ta sai aparaadi enda omandusse sisuliselt kasutamata seisundis.
Näitusel saab hea ülevaate, millised fotod sellisest väärikast aparaadist välja tulevad. Kolm fotot on tehtud ka umbes 50 aastat noorema fotoaparaadiga. Fotod on trükitud kontakttrükina ehk kaamerast saadud negatiivfilm ongi sama suur, kui on positiivtrükk raamis.
Iga foto alla on märgitud selle tegemisega seotud tehnilised andmed.
