Katri Reinsalu / foto: Siim Solman
Juuli lõpus tuli teade, et Poolas tuvastati kodusigadel juba selle aasta neljakümnes sigade Aafrika katku juhtum. Poola on suur sealihatootja, kes ka meie turul figureerib. Kuidas ja kui palju mõjutavad sellised sündmused piiri taga meie kohalikku sealihaturgu?
Hiljuti uksed avanud Frank Kutter OÜ tegevjuht Marek Mettas ütles, et seda on väga keeruline hinnata. Selge on see, et sealiha hind on tõusnud. Toiduainete hinnad on üldiselt tõusnud ning eraldi saab välja tuua just liha ja lihatooted, mis on hinnahüppe teinud. Põhjuseid on aga märksa keerulisem välja selgitada.
„On raske hinnata, kas seakatk otseselt mõjutab hinnatõusu. Kindlasti ta mõjutaja on,“ arvas Mettas. Ta tõi välja ka hiljutise Leedu juhtumi, kus hukati peaaegu 25 000 siga. Ka see annab mõningal määral Baltikumi turul tunda.
Teatav defitsiit on igatahes tekkinud, mille mõjul hinnad tehislikult ülespoole lähevad. Mettase sõnul on praegu keeruline öelda, kas hinnatõus on püsiv või pigem hetkeline nähtus. Veidi selgem on pilt ilmselt sügisel, kui saavad selgeks teraviljahinnad, mis omakorda mõjutavad söödahindasid. Kui teraviljahinnad jäävad samaks, ei julgeks Mettas pikaajalist sealiha hinnatõusu prognoosida.
Kõrgemad hinnad on ju tootjate jaoks pigem positiivne uudis ja leevendavad hetkesituatsiooni. „Kaelarihm läheb natuke lõdvemaks,“ ütles Mettas. Samas lisas ta, et ega see oluliselt kergemaks olukorda ei tee. Kergemalt hingama ei ole seakasvatajad kindlasti veel hakanud. Eestis on tänavu olnud kaks Aafrika seakatku puhangut ja see teeb loomulikult siiani murelikuks. Kergemaks ei lähe seni, kuni metsas liigub veel metssigu, kes levitavad haigust. Sigalate igapäevaelu on väga rangelt reguleeritud ja neist nõuetest peetakse Mettase sõnul väga täpselt kinni. Üks viga võib tähendada, et sigalakompleks lõpetab mitmeks kuuks töö, läheb karantiini ja jätab inimesed tööta. Seega nõuete osas nalja ei tehta, ütles Mettas.
Küsimusele, kas Aafrika seakatku valguses on keeruline uuel seakasvatusega tegeleval ettevõttel alustada, vastas Mettas, et uue ettevõttega on igal ajal keeruline alustada. Alati on vaja leida oma toodetele selline lõpphind, kus on tasakaalus kõik tootja tehtud kulutused ning turupoolne surve.
Raikküla Farmeri juht Tõnu Rahula ütles, et kuigi seda on halb öelda, tuleb kohalikule tootjale kasuks, kui konkurentidel halvasti läheb. Ta usub, et hinnatõusu taga on kindlasti osaliselt see, et väljastpoolt ei tule nii palju lihatooteid sisse. Rahula meenutas hiljutisi aegu, kui sealiha hind oli poelettidel nii madal, et sellise hinnaga muutuks tootmine siin mõttetuks.
Ta lisas, et kõik sealihatootjad loodavad, et seakatk on lühiajaline nähtus. On aga piisavalt näiteid tuua, et nii see ilmselt ei lähe. Rahula ütles, et tema teadmist mööda muutub osa metssigu viiruse suhtes immuunseks. Nad elavad katku üle ja levitavad haigust ikka edasi. See muidugi on murekohaks sealihatootjatele ning pärsib tervikuna maaelu.
Samal ajal on Rahula kujunenud olukorras optimistlik. Kirves ripub küll iga päev pea kohal ja ükski päev ei tohi nõuete vastu eksida. Samuti on nõuete täitmine kulukas. Ta ei taha küll ära sõnuda, kuid väljendas siiski lootust, et hullem on vähemalt Eestis möödas.
