Siim Jõgis.
15. oktoobril toimuvatel kohalike omavalitsuste valimistel on üks tähtis uuendus: esmakordselt saavad oma hääle anda 16- ja 17aastased noored. Kuidas lahendada olukord, kui valimistel kandideeriv õpetaja annab keskooli õpilastele ühiskonnaõpetuse tundi? Kas ta tohib mainida, et ta kandideerib? Kas ta tohib veenda õpilasi enda poolt hääletama? Kokkuvõtlikult – kust läheb piir, et kool säilitaks selles küsimuses neutaalsuse?
Kolmapäeval, 9. augustil esitlesid Haridus- ja Teadusministeerium, Õiguskantsleri Kantselei ja Eesti Noorteühenduste Liit põhimõtteid, mis peaksid tagama haridusasutuste õppetöö ja kasvatustegevuse neutraalsuse. Nad rõhutasid avaldatud dokumendis “Valimised ja kool: põhimõtted, kuidas tagada haridusasutuse neutraalsus KOV valimiste ajal”, et kool on õppe- ja kasvatustööks mõeldud ning poliitiliselt neutraalne keskkond. Dokumendis on kirjas, et valimisea langetamine pole seda printsiipi muutnud.
Vabatahtlik debatt
Neutraalsuse printsiip ei tähenda, et koolis ei tohi valimiste teemat arutada. Pigem vastupidi. Näiteks on võimalik ühiskonnaõpetuse tunnis selgitada ja arutada kohaliku omavalitsusüksuse struktuuri, rolli ja vastutust. Haridusministeeriumi soovituste kohaselt on teretulnud ka poliitilised debatid, kuid ainult teatud tingimustel.
Esiteks on oluline, et õpilastele suunatud debattidel osaleksid kõik kandideerivad poliitilised jõud – nii erakondade kui valimisliitude esindajad. Kool peab tegema kõik endast oleneva, et valimisteemalistel üritustel saaksid oma vaateid esindada kõikide valimisliitude ja erakondade kohalike nimekirjade esindajad. Kui tasakaalustatud üritust ei ole võimalik korraldada, tuleb see ära jätta. Teine tingimus on see, et debatt peab toimuma tundidevälisel ajal ning on seega õpilastele vabatahtlik.
Reklaam keelatud
Tähelepanu väärib ka see punkt, et valimisdebatile kutsutud eri maailmavaate esindajate seas on soovitav eelistada neid, kes ei õpi ega tööta selles koolis. Võib ju väga lihtsalt juhtuda, et koolidirektor või mõni õpetaja kandideerib kohalikel valimistel. Kas ta tohib seda õpilastele mainida või lausa veenda enda poolt hääletama?
Sellele küsimusele vastas 9. augustil toimunud pressikonverentsil Eesti Noorteühenduste Liidu juhatuse esimees Ivo Visak. Ta ütles, et kandidaat võib oma õpilastele öelda, et ta kandideerib kohalikku volikokku, aga see on ka kõik. Edasi tuleb juba väga selgelt hall ala, mis läheb kiiresti üle mustaks alaks. Seega ei tohi valimistel kandideeriv õpetaja või kooli ametnik Visaku sõnul õpilasi veenda enda poolt hääletama. Valimispropaganda tegemine on nagunii keelatud.
Haridusasutuses ei tohi toimuda kandidaate, valimisliite või erakondi reklaamivat tegevust (näiteks voldikute või reklaamtoodete jagamine, erakonna liikmete värbamine, allkirjade kogumine jne). Need põhimõtted kehtivad kogu kooliperele, sealhulgas õpetajatele ja õpilastele ning lapsevanematele. Samuti kehtivad need põhimõtted koolide ametlikes e-kirjalistides, sotsiaalmeedia- ja muudes kanalites.
Ministeerium hoiab kätt pulsil
Kui koolijuht kahtleb, kas üritus või materjal sobib kooli, tuleb tal langetada otsus, mis toetab kooli poliitilist neutraalsust. Kool peab vältima tegevust, mis võib õppe- ja kasvatustöö neutraalsuse kahtluse alla seada. Kui olukord seda nõuab, siis on direktoril õigus keelata ka valimiseelsete debattide korraldamine, isegi kui need on kooskõlas neutraalsuse printsiibiga.
Nii või naa on keelatud kooli territooriumil n-ö valimisnänni jagamine, uute liikmete värbamine ning aktiivse valimiskampaania läbiviimine. Haridus- ja teadusminister Mailis Reps ütles, et ministeerium plaanib sellel jõudumööda kätt pulsil hoida. Suuresti aitab poliitilise neutraalsuse printsiibist kinni hoida tervemõistuslik lähenemine. Seni, kuni valimistel kandideeriv õpilane, õpetaja või ametnik suudab kaks rolli lahus hoida, probleeme tekkida ei tohiks.
Koolijuhid lubavad, et tulevad tasakaalustatud valimisdebatid
Raplamaa Sõnumid esitas paar teemakohast küsimust Rapla maakonna koolide direktoritele. Vastasid Kohila gümnaasiumi direktor Neeme Lumi ja Rapla Vesiroosi gümnaasiumi direktor Jaan Reimund.
Kuidas plaanib teie kool tagada, et valimistele eelneval perioodil valitseks koolis poliitiline neutraalsus?
Reimund: Meie koolis on heaks tavaks korraldada enne valimisi tasakaalustatud debatt, kuhu on oodatud kõikide erakondade, valimisliitude esindajad. Üksikuid poliitikuid valimisperioodil esinema ei oodata.
Lumi: Eks me neid põhimõtteid järgime, mis on kirja pandud haridus-ja teadusministeeriumi, õiguskantsleri ja Eesti Noorteühenduste Liidu poolt. Kahtlemata pean ainuõigeks seda, et valimisperioodil koolis kampaaniat ühegi poliitnimekirja poolt ei toimu.
Kas kool plaanib korraldada kandidaatide vahel debatte, mis oleks suunatud õpilastele?
Reimund: Siiani on debatte tehtud vaid enne Riigikogu valimisi, kuna koolis õpib paljude valdade õpilasi ja enne kohalikke valimisi pole suurt mõtet sel olnud. Aga nüüd on valimisealisi õpilasi oluliselt rohkem, vald ise ka oluliselt suurem, seega plaanime sügisel debati korraldada (kõiki erakondi ja valimisliite kutsudes – sellega tagame neutraalsuse!)
Lumi: Debatte kandidaatide vahel pole tänase seisuga planeeritud. Siiski näen siin väljakutset meie kooli tublile õpilasesindusele, kes koostöös juhtkonna ja ühiskonnaõpetuse õpetajatega sellise ürituse vajadusel võiksid korraldada. Seda muidugi eeldusel, et kaasatakse kõiki valimisnimekirju ning et debatist osasaamine õpilasele on vabatahtlik ja väljaspool kooliaega.
Kas ühiskonnaõpetuse tunni raames on plaanis lähemalt tutvustada KOV toimimise struktuuri ja näiteks seda, mis õigused kohustused on volikogude liikmetel?
Reimund: KOV-i teema on riikliku õppekava järgi 6., 9. ja 12. klassi ühiskonnaõpetuse kursuses sees. Teemat käsitletakse ülevaatlikult: mis on kohalik omavalitsus, mis roll on volikogul ja valitsusel, kuidas saab ametisse vallavanem või linnapea, mis on KOVi ülesanded ja kust ta raha saab. 6. klass tutvub valdade kodulehekülgedega. Kuna valivad ka 10. ja 11. klassi õpilased, kel ei ole ühiskonnaõpetuse tundi, siis soovime enne debatti klassijuhatajatunnis väikese järeleaitamise teha. Siis on debatt õpilastele tulemuslikum.
Lumi: Ühiskonnaõpetuse õpetaja sõnul on tundides kindlasti plaanis tutvustada ja selgitada, mida tähendavad kohalikud valimised ning millised on omavalitsuse volikogu liikmete volitused ja võimalused. Samuti seda, kui oluline on valimistel osaleda ning millised on hea valimistava reeglid
