Katri Reinsalu / foto: Siim Solman.
Ülejärgmise aasta algusest kaob rongiliiklus Lelle ja Pärnu vahel. Selline otsus on tekitanud parasjagu segadust, sest alternatiivide kohta on infot siiani võrdlemisi vähe. Kõige teravamalt puudutab küsimus Kehtna valla elanikke, aga samuti näiteks Rapla ja Kohila inimesi, sest muud võimalust ühistranspordiga Pärnusse saamiseks täna ei ole. Ühtegi bussi Pärnu suunas ei liigu.
Saatsime täpsustavad küsimused Pärnumaa Omavalitsuste Liidule, kes on pakkunud välja mõtte liin asendada bussiliiklusega. Saadud vastused on muidugi napid, sest lahendusi oma sõnutsi alles otsitakse.
Pärnumaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees Lauri Luur ütles, et eesmärk on hoida transpordivõimaluste osas vähemalt sama taset või seda isegi parandada. Täpsemalt tegeleb selle küsimusega Pärnumaa Ühistranspordikeskus, kuid lõplik lahend sõltub mitmest asjaolust. Luur ütles, et siinkohal on oluline maanteeameti ja majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi seisukoht, kas liinidele antakse lisadotatsiooni. Luuri sõnul on seda vaja.
Majandus- ja taristuminister Kadri Simson ütles, et raudtee sulgemine 2019. aastast ei tähenda seda, et täna liinil sõitvad inimesed jääksid tulevikus liikumisvõimalustest ilma. Kui rongiga enam ei saa, siis tuleb leida alternatiivid. „Lelle-Pärnu liini sulgemine peab tooma kaasa ümberkorraldused kohalikus ühistranspordikorralduses, kuid olen veendunud, et allesjäänud ajaga on seda võimalik ellu viia. Olen juba suhelnud kohaliku ühistranspordikeskusega ning leppinud kokku, et keskusele antakse vajadusel juurde lisavahendeid ja võimekust kuni 200 000 täiendava liinikilomeetri teenindamiseks, mis tagab, et ka senistest raudteepeatustest on võimalik bussiga liikuda nii Pärnu suunas kui ka rongile, mis väljub kas Lellest või Raplast,“ ütles Simson.
Marsruudist, peatuste ja väljumiste arvust Pärnumaa Omavalitsuste Liit veel rääkida ei soovi, sest see sõltub nende sõnul vajadusest ning võimalikust lisadotatsioonist. Samal ajal avaldas Luur lootust, et tulevikus võiks asendusliin sõitjatele tasuta olla. Luur viitas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi plaanile, mis näeb ette tasuta maakonnasisest bussiliiklust. Esialgselt kavandati tasuta bussisõitu juba järgmise aasta algusest rakendada. Tänaseks on selge, et plaan lükkub edasi. Simson kinnitas, et plaanide kohaselt peaks tasuta bussiliiklus rakenduma järgmise aasta juulikuust ehk pool aastat enne rongiliikluse kadumist. Veel enne tuleb teha ettevalmistusi olemasolevates transpordikeskustes ning ka uusi keskusi luua.
„Üleminek tasuta süsteemile toimub poole aasta pealt ning selle jaoks on tuleva aasta eelarves planeeritud täiendavad 12 miljonit eurot. Olen juba suhelnud nii Rapla omavalitsuste esindajate kui ka Pärnu ühistranspordikeskuse esindajatega ning kinnitanud neile, et vajalik lisadotatsioon kuni 200 000 liinikilomeetri lisamiseks tuleb,“ ütles Simson.
