Mariliis Vest / fotod: Siim Solman.
Rapla valla teehoiukavas on toimunud muudatus, millega varasemalt heas seisukorras kruusatee on saanud korraga mustkatte alla. Sama tee ääres elab aga üks Rapla vallavolikogu liikmetest – juhus või mitte?
Rapla valla teehoiukavas 2014-2017 seisab teiste teede kõrval Raka küla Rätsepa talutee, mille seisukorraks on märgitud „hea“ ning tööde vajaduseks kahekordne kruusa pealevedu maksumusega 6000 eurot. 28.jaanuar 2016 on välja antud teehoiukava lisa 2, kus ei ole Rätsepa taluteest sõnagi. Selle aasta 23.novembril on Rapla volikogu kinnitanud uue teehoiukava 2017-2021, kus on märgitud Rätsepa talutee seisundiks „halb“ ning tööde vajaduse tulbas kahekordne pindamine maksumusega 28 100 eurot. Seda aga mitte täies, vaid 1005 meetri ulatuses.
Rätsepa tee ääres elab Rapla vallavolikogu ning eelarve- ja arengukomisjoni liige Tiit Tammsaar. „Ei oska eriti kommenteerida,“ vastas Tammsaar ajakirjaniku küsimusele, miks just see tee vallas järsku prioriteetseks sai. Ta ütles, et tee häda oli, et sinna oli peale veetud savisegust kruusa ning sellise kevade ja suvega oli tee jälle aukus nagu mujalgi. „Eks siis otsustatigi mustkatte kasuks, nii nagu eelmisel aastal niinimetatud Mutli [Alar Mutli, eelarve – ja arengukomisjoni liige – toim] ja Alleri [Kristjan Aller, majanduskomisjoni liige – toim] teed. Häda on selles, et kõikjale kohe ei jõua, kuna raha on vähe,“ selgitas Tammsaar olukorda.
Teisipäevases Kuku raadio saates „Läbi Eesti“ ütles Tammsaar aga, et igal külainimesel ja maksumaksjal on õigus saada korralik tee. Raka külas kohal käies selgus tõsiasi, et sellesama tee puhul on mustkatte alla viidud vaid Tammsaare majani ulatuv osa. Edasiviiv tee Rätsepa taluni mustkatet saanud ei ole.
Volikogu liige ei ole tee-ehitusega rahul
Vallavolikogu liige Alar Mutli suhtub teemasse suurema kirega. „Selles suhtes on mul rumal olukord, et ma ei ole selle tee-ehitusega absoluutselt rahul. Minu arust ei tohiks nii teha, see on absurd, aga nähtavasti olen ma ise selle poolt hääletanud volikogus. Aga täna võtan ma seda sellisena, et mulle on väga halba materjali ette söödetud,“ kommenteeris Mutli. Selle all mõtleb ta asjaolu, et volikogu liikmed ei suuda reaalselt süveneda kõikidesse teedesse, mis on teehoiukavva sisse kirjutatud, sest vorm on esitatud „kribukirjas“.
„Minu küsimus järgneb valitsusele, miks meile sellisel kujul on materjal ette antud,“ lisas ta.
Seda, kuidas on järsult teehoiukavva tekkinud Rätsepa talutee halb seisund ning vajadus pindamise järele, Mutli selgitada ei oska. „Aga ma võin julgelt öelda, et selle tee puhul ei ole lähtutud teehoolduskava loogikast ehk sellest, et halvemad või suurema piirkonnaga teed peaks saama esmase lahenduse. Seal on lähtutud mingist muust loogikast ja see on kindlasti seotud Tiit Tammsaare tegevusega või olemisega volikogus,“ ütles Mutli julgelt välja.
Alust tee ehitamiseks ja reaalset vajadust mustkatte alla saamiseks volikogu liikme arvates seal kindlasti ei olnud. „Meil on palju rohkem neid kohti, mida mustkatte alla viia. Otsustamise alused ei lähtu normaalsest teehoiuseisukorrast, need on kuskil mujal, aga ma arvan, et keegi ei ütle teile, kus need on,“ rääkis ta. Tänasel päeval on mehe sõnul tegu jokk-skeemiga, sest volikogu on teehoiukava kinnitanud ning juriidiliselt on kõik korrektne. Reaalsus on aga paraku see, et vähesed volikogu liikmed teavad väikeseid teid ja nende seisukordi ning võis juhtuda, et väikese kirjaga tekstist jooksid mõned asjad mööda, rääkis Mutli.
„Inimestel puudub reaalne arusaam, mis ühe või teise tee nime taga tegelikult on. Seal on hästi suur ülesanne neil, kes selle teehoiukava ette valmistavad ja koostavad. Nemad on selle tee sinna sisse pannud,“ ütles Mutli ning leidis, et tal on kindlasti alust küsida, mis kaalutlustel pandi see tee teehoiukavva. Seda kavatseb ta kindlasti ka teha.
Tammsaare väidet, et ka Mutli ja Aller said omale mustkattega teed, peab Mutli naljakaks. „Ma hakkan sealt peale, et kui Alar Mutli oli vallavanem, siis ei saanud ta omale teed. Mina sain omale tee tõesti eelmisel aastal, kui tehti Tõrma küla tee korda. Mis ma ikka oskan kommenteerida – jah, tehti,“ ütles Mutli. Tammsaare küsimust peab ta muidugi mõneti õigustatuks, kuid leiab siiski, et võttes arvesse asjaolu, et tema on olnud opositsioonis, siis ei olnud seal nähtavasti mingit isiklikku mõju. „Aga mulle ikka meeldib see, et toome kõik teed välja. Tegelikult on ju ka Ilvi Pere saanud omale Välja tänava sel ajal, kui ta oli vallavanem. Praegu tehakse RMW teed.
Iseenesest on see selline naljakas väide Tiit Tammsaare poolt. Need asjad ei lähe päris kokku. Tõrma puhul on tee taga natuke suurem küla ja Alu, kus tehti tee, on samuti natuke suurem. Tegelikult ka Välja tänav on transiidina mõeldud ja seal on suurem teeninduspiirkond ja RMW on ka kindlasti olulisem. Rätsepa taluteel on tõesti peal vaid kaks peret ja tee seisund ei olnud kindlasti nii halb kui Tõrma külas. Aga muidugi, seda on hea väita, et teised tegid ka ja teised said ka, aga päris nii see pole,“ leidis Mutli. Ta lisas, et on Tõrma küla tee eest väga tänulik, aga seal taga on ikkagi küla, mitte kaks majapidamist.
Eelarve-ja arengukomisjoni liige, volikogusse kuuluv Harri Õunapuu jätab end seekord kommenteerimisest kõrvale. „Olen viimase koosseisu olnud sotsiaalkomisjonis ja ei oma majanduskomisjoni teemadest ülevaadet, et sisuliselt midagi öelda. Lugesin ja kuulsin eile [esmaspäeval – toim] esimest korda. Olen rohkem mere ääres võrku panemas – nagu näha rahulikum,“ ütles ta vaid.
Vallavanema väitel sõidab teel põllumajandustehnika
Rapla valla ehitusnõunik Elmar Purge delegeeris ajakirjaniku küsimused Rapla vallavanemale Kalle Toometile, kes kinnitas, et Rapla vallavolikogu on kinnitanud teehoiukava, milles nähti ette Rätsepa talutee kahekordne pindamine aastal 2017 pikkusega 1005 m. Toometi sõnul on tee seisundi parandamine toimunud juba alates 2015. aastast ning selleks, et teed muuta sõidetavaks kõikidele transportvahenditele, on vaja ehitada eelkõige alused. „Seda ka 2016. aastal tehti ning sellele purukruus-alusele ehitataksegi freesasfaltkate koos kahekordse pindamisega.
Tee katendi vajadus on tingitud eelkõige sellele, et selles piirkonnas on liikumas raske põllumajandustehnika ja soolaga tolmutõrje ei taga püstitatud eesmärki,“ ütles Toomet mustkatte alla viimise põhjenduseks. Tee rahastamine tulenes vallavanema sõnul 2017. aasta eelarvest ja lisavahendeid ega rahade ümberplaneerimisi vaja ei olnud.
Vallavolikogu liikme väitele, et tee mustkatte alla viimine on seotud Tammsaare teguvusega volikogus, ütles Toomet, et kui keegi seda nii nimetab, siis saab see olla tema isiklik arvamus. „Kuna teehoiukava on volikogu poolt saanud 100% volikoguliikmete heakskiidu, siis vallavalitsus täidab vaid volikogu otsust. Teede seisund, pikkus ja planeeritav maksumus on kinnitatud kavas kirjas ja see on kõikidel otsustajatel teada. Kindel on see, et selliseid rahalisi otsuseid ei tehta ühegi volikogu liikme isiklikust nõudmisest. Nii võiks hakata spekuleerima ka eelmisel aastal pinnatud teede kohta, mille piirkonnas elavad tänased vallavolikogu liikmed. Ei. Selliseid mõjutamisi ja läbisurumisi ei ole mina siiani volikogu otsuste juures täheldanud,“ lisas Toomet. Küsimusele, miks just see tee nõnda prioriteetseks sai, Toomet ei vastanud.
Inimesed avaldavad sotsiaalmeedias pahameelt
Sotsiaalmeedia kanalis Facebook on grupp nimega Raplamaa rahvas, kus inimesed sel teemal aktiivselt arutlevad. Nad on pahased, et mustkatte alla pandi tee, mida kasutab ainult kaks peret ning kus elab vallavolikogu liige. Teemat kommenteeritakse lausega: „Tuleb välja, et kui sa ei ole vallavolikogu liige, siis ei ole sa keegi.“
Rapla vallavolikogu liige Elis Tootsmann kommenterib sama postituse all järgmiselt: „Ma nüüd ei teagi, mida öelda. Kas olla poliitkorrektne ja öelda, et tegemist on juhusega (see sama “juhus” juhtus ka ühe Hagudi koalitsioonipoliitiku maja ees…) või öelda otse ja omadega, et asi on mäda.“
