Mariliis Vest / foto: Caroly Rohela.
Rapla tantsustuudiole kujunes viimane hooaeg edukaks: koju toodi mitmeid auhinnalisi kohti. Kuidas minnakse aga vastu sellele sügisele, rääkis lähemalt tantsutreener Liis Pärn.
Neljas september on päev, mil Rapla tantsustuudio käivitab oma neljanda hooaja. Kolm aastat tagasi alustati tegevusega Okta Centrumis, järgmised kaks ning ka tulev hooaeg mööduvad Raplas Kauba tänaval. Kõikide gruppide peale kokku oli viimasel hooajal tantsulisi umbes saja viiekümne ringis, nende hulgas eelkooliealised, koolinoored ja täiskasvanud.
Tantsustuudio jaoks oli möödunud hooaeg oluline. Pärna sõnul oli see kolme aasta jooksul kõige tulemusterikkam. „Kõigilt võistlustelt, kus sai käidud, tulime kohaga tagasi,“ rääkis ta. Säärane edu on treeneri sõnul saavutatud tänu sellele, et teatud tantsurühmad on aastaid koos käinud ning neis on tekkinud järjepidevus, stabiilsus, ühtsus, ambitsioonikus, keskendatus, lavaline julgus ja võime uusi liigutusi ja kokkutantsimist kiiremini õppida.
„Tänu sellele on ka tulemused tulnud,“ lisas Pärn.
Eestis on treeneri sõnul kaks suuremat ja põhilisemat võistlust, üks neist Koolitants ja teine tantsufestival Kuldne Karikas. Koolitantsul tulemuse saavutamine on Pärna sõnul eriti raske, sest kokku tulevad tantsijad üle kogu Eesti. Eelmisel hooajal võeti sel võistlusel mõõtu kahe kavaga, millest mõlemad valiti finaali. See on suur saavutus, arvestades, et kokku esitati peaaegu 150 tantsukava ning finaali valiti vaid kaksteist.
Kuldselt Karikalt toodi koju teine koht. Need olidki treeneri sõnul hooaja tipptulemused. Eelmisel aastal võistlesid Rapla tantsustuudio eest kaks tantsutruppi, uuel hooajal annavad treenerid võimaluse ka neile, kes võistelda pole saanud, kuid on pikalt tantsinud ja vaeva näinud. On isegi võimalik, et võistlema läheb uuel hooajal kuus tantsutruppi, nendest ühes keskmiselt 10-15 tantsijat.
Tantsima oodatakse ka poisse
Pärna sõnul võimutsevad Eesti tantsumaastikul jätkuvalt tüdrukud. See tähendab, et huvi tantsimise vastu tunnevad just nemad rohkem. Rapla tantsustuudiosse on väga oodatud ka poisid, sest koos noormeestega oleks treeneri sõnul võimalik teha rohkem erinevaid tõsteid ning muuta kavasid mitmekesisemaks.
Tantsustuudiol on neli Raplast pärit treenerit: Liis Pärn, Sandra Vilismäe, Nancy Buht ja Daniela Torilo. Pakutakse rühmatreeninguid täiskasvanutele, tantsutrenne eelkooliealistele ja kooliealistele lastele. Lasteaedades käiakse ja õpetatakse kõige väiksemaid muusikat kuulama, rütmitunnetust, muusika järgi liikumist ning arendatakse koordinatsiooni ja eneseväljendusoskust. Koolinoortega võetakse läbi erinevat stiili tantse: jazz, tänavatants, showtants, karaktertants jms.
Täiskasvanutele toimuvad rühmatrennid kahes variandis. Ühe põhiosa on üles ehitatud tantsulisele liikumisele ja liikumiskombinatsioonidele ning teine on hoopis üldfüüsiline treening, mis ei ole tantsuga üldse seotud. Täiskasvanud võistlemas ei käi, pigem tehakse trenni hea enesetunde saamiseks, rääkis Pärn.
Uus hooaeg toob uusi tuuli
Septembrist algava hooaja suurim uuendus Rapla tantsustuudio jaoks on see, et laienetakse Kosele, kus hakkab tegutsema kaks koolinoorte gruppi. Tantsimisega kavatsetakse loomulikult jätkata ka Raplas ning Märjamaal. Uuest hooajast keskendub üks treeneritest rohkem lasteaialastele ning eesmärgiks on seatud, et võistlema pääseb rohkem tantsijaid. Silma on peal hoitud ka välismaistel võistlustel ning Pärna sõnul võib juhtuda, et sel hooajal võetakse ka neist osa. „Nüüd on aeg sealmaal, kus valmisolek on selleks olemas,“ ütles ta.
Võistluste osas on Pärna sõnul kindlasti igal treeneril oma eesmärgid peas olemas, kuid pigem jäetakse need enda teada. „Ei taha midagi ära sõnuda,“ ütles ta naerdes. „Aga kindlasti on tähtis ennast iga aasta ületada ja aina edasi minna, paremaid tulemusi sihtida.“
Üldist tantsuhuvi hindab Pärn Rapla maakonnas heaks, kuid toob välja teatud vanusgrupid, kelle seas rohkem huvi on. Eriti innukad on tema sõnul algklasside lapsed ning noored kuni kaheksanda klassini. Põhikooli lõpp ja gümnaasiumi algus on vanuserühm, kus on veidi leigem huvi. Neid noori, kes tantsuga tegelema ei julge mingil põhjusel tulla, motiveerib Liis Pärn, öeldes, et iga harjumus võtab aega, et kinnistuda. Ta innustab noori mitte pärast esimest trenni alla andma, vaid võtma paar-kolm kuud, et treeningust paremat arusaama saada. „Liiga ruttu lüüakse võib-olla käega. Käi rohkem kui üks trenn, seda ütlen ma alati ka uutele,“ rääkis tantsutreener.
Tantsumaastik, nagu peaaegu iga teine valdkond, on treeneri sõnul muutuv ning tase läheb aina kõrgemaks. Seepärast käivad ka treenerid end tihti koolitamas, et ajaga kaasas käia. Samas on Pärna sõnul hea see, et tants on muutunud kahesuunalisemaks ja vastastikuseks. See tähendab, et tihti tulevad lapsed trenni ja näitavad treenerile mõnd internetist leitud liigutust, mida sooviksid ka ise selgeks saada.
Rapla tantsustuudiol oli möödunud hooajal palju esinemisi. Peamiselt lõi see treeneri sõnul välja hooaja teisel poolel, pärast uut aastat. „Eriti maikuus on kuidagi palju esinemisi. Aga kui vähegi võimalik, võtame esinemiskutsed alati vastu,“ rääkis Pärn.
