Enamik kaduvaid omavalitsusi on otsustanud saada osavallaks

Mariliis Vest / foto: Siim Solman.

Enam pole kaugel aeg, kui kogu Eestis moodustatakse mitme omavalitsuse ühinemise teel uued suured vallad. Volikogudes käivad praegu pingelised arutelud, sest tuleb otsustada, kas uuest aastast jätkatakse osavallana või mitte.

Kaiu vallavolikogu esimehe Sirje Laansoo sõnul on Rapla ühinemisgrupi (Rapla, Raikküla, Kaiu, Juuru) ühinemislepingus kirjas, et osavald on uue valla maa-alal ja koosseisus tegutsev üksus, mille eesmärk on kohaliku initsiatiivi ja identiteedi hoidmine, elanike kaasamine kohaliku elu küsimuste otsustamisse ning piirkondlike huvide esindamine valla ülesannete täitmisel. Osavallakogu pädevuses on seisukoha võtmine ja ettepanekute tegemine kõigis osavalla territooriumil omavalitsuse toimimist või kohalikku elukorraldust puudutavates küsimustes.
Kaiu vallavolikogu on oma otsuse teinud: ühinemise käigus soovitakse saada osavalla staatus. Laansoo selgitas, et nelja omavalitsuse kokkukasvamine üheks vallaks võtab aega ning Kaiu vallavolikogu oli seisukohal, et vajalik on pärast ühinemist Kaiu valla kandi aktiivsete inimeste kaasamine piirkondlike huvide esindamiseks. Selliseks „tööriistaks“ sobib osavalla ja osavallakogu moodustamine, lisas Laansoo.
„Arutelud osavalla teemadel kestsid Kaius pikalt ja algasid kohe pärast ühinemislepingu allkirjastamist. Volikogu liikmed kogusid volikoguistungite vahelistel aegadel vallaelanike arvamusi ja osavalla moodustamise poolt ning vastu argumente arutati mitmetel komisjonide ja volikogu istungitel. Kokkuvõttes täitis Kaiu vallavolikogu vallarahva tahet, otsustades osavalla kasuks,“ ütles volikogu esimees.
Volikogu 9. augusti protokollist võib lugeda, et Kaiu haridus- ja kultuurikomisjon oli pigem osavalla poolt põhjusel, et siis säilib kohalik identiteet ja asju saab arutada kohalikus suuremas seltskonnas. „Kahtlejatel tekkis küsimus, kas meil on siin nii palju aktiivseid inimesi. Lõpptulemusena jäädi arvamusele, et inimestele peaks andma ikkagi võimaluse,“ seisab protokollis. Osavallaks saamine otsustati Kaius viie poolt- ja kahe vastuhäälega.
Juuru vallavolikogu on 24. augustil samuti võtnud vastu otsuse moodustada osavald koos osavallakoguga.
Raikküla vallavolikogu on osavalla teemat mitmel istungil arutanud ja kaalunud nii osavalla plusse kui ka miinuseid, kuid otsustatud veel ei ole, rääkis Raikküla vallavanem Anne Leht. Ta lisas, et vallavolikogu istung toimub septembris ja siis ilmselt võetakse vastu ka otsus, kas jätkatakse uues Rapla vallas Raikküla osavallana või mitte.
Rapla vallavolikogu esimees Tarmo Lukk leidis, et osavald loob lisavõimalusi kaasarääkimise protsessis ning laiem erinevate arvamuste kaasamine valla elu edendamisel on tema hinnangul igati positiivne. Lukk selgitas, et osavallakogu on piirkondlik komisjon, mille peamiseks ülesandeks on tagada elanike kaasarääkimise võimalus kohalikes ja ülevallalistes otsustusprotsessides, aidata kujundada arvamusi ja tagada sisendeid otsustusorganitele piirkonna tervikliku arengu küsimustes. Samuti koostöös vallavanemaga kooskõlastada vallavalitsuse piirkondliku liikme kandidaat.
Teise mõistena tõi Lukk välja teenuskeskuse ehk vallavalitsuse territoriaal­se struktuuriüksuse, mis moodustatakse ühinevates omavalitsustes. Vajalike teenuste osutamist ja üksikuid haldusfunktsioone püütakse nii palju kui võimalik delegeerida piirkonnas paiknevatele asutustele, teenuskeskustele ja kodanikeühendustele, rääkis Lukk.
„Teenuskeskustes osutatakse neid teenuseid, mida on mõistlik osutada kohapeal (üldine sotsiaaltöö, piirkonna arendustegevus, registritoimingud ja elanike nõustamine, avalike teenuste järelevalve). Teenuskeskustes hõivatud ametnike arv sõltub keskuse teenuspiirkonna suurusest ja osutatavate teenuste mahust ning on erinev,“ ütles volikogu esimees.
Märjamaa ja Vigala valla ühinemisel on Vigala vallavanema Priit Kärsna sõnul ühinemislepingus kokku lepitud, et Vigala moodustab osavalla. Seda selleks, et tagada võimalikult sujuv üleminek ühisvallale ning et otsused, mida saab teha inimese lähedal, saaks seal ka tehtud, rääkis Kärsna. „See tähendab, et vaatame mitte ainult valla kulusid, vaid ka inimeste kulusid teenuste kättesaamiseks. Kohalike valimiste järel ei ole võimalik „nupuga vajutamisega“ hakata kõiki asju uutmoodi tegema, protsessid võtavad aega,“ lisas vallavanem.