Mariliis Vest/ foto: Siim Solman.
26.-28. augustini olid Raplas eri riikide noored, et osa saada Euroopa noorteparlamendi regionaalsessioonist. Ühiselt arutati mitmel maailmas aktuaalsel teemal.
Euroopa noorteparlamendi regionaalsessioon tõi Rapla Vesiroosi gümnaasiumisse nädalavahetuseks kohale 16-26-aastaseid noori Prantsusmaalt, Ühendkuningriigist, Soomest, Ukrainast, Lätist ja Hollandist. Kohal oli üle neljakümne osaleja. Kogu üritus oli üles ehitatud päris Euroopa parlamendi töö järgi. See tähendab, et pärast kohanemis- ja tutvumispäeva alustasid tööd komiteed täpselt selliselt, nagu töötatakse Euroopa parlamendis. Kõik osalejad jaotati komiteedesse, kus olid päevakorras kindlad probleemid ja päevakajalised teemad. Komiteed olid modelleeritud reaalsete Euroopa parlamendi komiteede alusel.
Arutlusele võeti väga mitmesugused teemad. Näiteks diskuteeriti selle üle, kui eetiline on organdoonorlus, kuidas tuvastada internetis võltsuudiseid, kuidas teha vahet sõnavabadusel ja vihakõnel ning räägiti tööjõu vähenemisest. Ürituse ühe peakorraldaja Nikita Petrovi sõnul on regionaalsessioonidel tõstatatud probleemid alati üleeuroopalised ja aktuaalsed ning kõnetavad oluliselt korraldajariiki ehk sel korral Eestit.
Petrovi sõnul on huvitav jälgida, kuidas eri riikidest tulnud noortel on oma arusaamad ja väärtushinnangud erinevates valdkondades. Kogu ettevõtmise eesmärk on tema sõnul panna noorte hääl kõlama ning tõsta noorte aktiivust. Samuti soovitakse noortele näidata ja seletada, kuidas toimib Euroopa parlament, mängides nendega ise seda läbi. Üldine eesmärk on panna noori mõtlema ja kaasa rääkima ühiskondlikel teemadel ning kaasata neid igapäevaellu ja poliitikasse.
Vahest kõige huvitavam on Petrovi arvates see, et rahvuslikel sessioonidel saadetakse arutelu resolutsioonid reaalselt ka Euroopa parlamenti, kus need teemad ja mõtted ette võetakse. Ta leiab, et aruteludes omandatud teadmised on vägagi abiks ka hilisemas elus ning noored võivad sessioonil osalemise välja tuua ka oma CV-s.
Regionaalse sessiooni aktiivsemad noored kutsutakse Petrovi sõnul üleriigilisele kokkusaamisele, kust on edasi võimalik minna rahvusvahelisele sessioonile, millest võtab osa ligi 300 delegaati.
Miks sel korral sessioon just Raplas toimus, sellele vastas Petrov järgmiselt: Eesti ei ole ainult Tallinn ja Tartu. See tähendab, et märgati, kuidas liialt paljud sündmused ja noorteüritused toimuvad vaid kahes linnas, ja jõuti järeldusele, et tuleb kaasata ka väiksemate linnade noori, et neile näidata, millised on võimalused aktiivseks kaasalöömiseks. Kuna teemasid on kolme päeva jooksul seinast seina, leiab Petrovi sõnul igaüks sessioonil endale hingelähedase valdkonna, milles tahab kaasa rääkida.
