Maakondlik laulu- ja tantsupidu muudab asukohta

Helerin Väronen / foto: Alice Võsu.

Eile, 29. augustil toimus Raplamaa järgmise aasta maakonna laulu- ja tantsupeo koosolek, kus plaanide tegemisega mindi täpsemaks. Oluline muudatus on peo asukohas, milleks saab ilmselt Tammemäe asemel Rapla Vesiroosi gümnaasiumi staadion.

Kuna septembris peab olema paigas, milline tuleb maakonna laulu- ja tantsupeo repertuaar, peeti maavanem Tõnis Blangi juhtimisel laiemale ringile mõeldud koosolek. Paika on pandud peo aeg, 10. juuni. See päev valiti põhjusel, et päev varem on Eesti Segakooride Liidu suur laulupäev, millest võtavad ehk osa ka Raplamaa koorid.
Kuna Tammemäe lava ehituse esimene hange nurjus ja nüüd on välja kuulutatud teine hange, võib arvata, et juuniks see lava veel peopidamiseks valmis ei ole. Nii leiti, et peab olema plaan B. Mõeldi ka kohti väljaspool Raplat, kuid hetkel tundub, et parimaks variandiks peetakse Vesiroosi gümnaasiumi staadioni. Päev varem toimub seal Rapla Melu ja välja käidi ka mõte tõsta kohvikutepäev pühapäevale, et laulu- ja tantsupeolised saaksid end vahepeal kohvikutes turgutada. Kõne alla tuleks ka Kehtna staadion, kus on vajalik kommunikatsioon olemas.
Peo sisust rääkis Blank, et sellel saab olema kaks ajalist mõõdet, üks hõlmaks sadat aastat Eesti ajaloost, teine käiks läbi inimese elutee samas mahus. Geograafiline mõõde jäeti küll välja, kuid see siiski trügib nii-öelda uksest-aknast sisse, kuna tulemas on ka väliskülalised. Soome Nurmijärvi rahvaga on räägitud ja neile on välja käidud ka mõte, et olenevalt sellest, kas tulevad koorid või tantsijad, võiks nad õppida eesti keeles laulma või tantsima eesti rahvatantse.
Veel pole paigas laulu- ja tantsupeo projektijuht, kuid sisuliselt on selleks nõusoleku andnud Käru vallavanem Elari Hiis. Ta tahab Raplamaaga seotuks jääda ja leiab, et see oleks talle põnev väljakutse. Peo korraldamise telgitagustega on ta tuttav ja varem kokku puutunud ka projektijuhtimisega.
Meeskonda on kaasatud Pärt Uusberg, kellelt on tellitud just laulu- ja tantsupeoks mõeldud teos, mis võiks kõlada läbi terve peo, väikeste fragmentidena, sidudes repertuaari niimoodi tervikuks. Kuna peo pealkiri on “Üle õue õunapuu“, seoks Uusberg selle teose regilauluga „Kelle õues õunapuu“.