Omavalitsustelt oodatakse kavasid, kuidas kasutatakse huvihariduse ja -tegevuse toetusi

Helerin Väronen / foto: Siim Solman.

Haridus- ja teadusministeerium andis teada, et kohalikel omavalitsustel tuleb riigi poolt huvihariduse ja -tegevuse täiendavaks rahastuseks mõeldud miljonitest eurodest osa saamiseks esitada Eesti Noorsootöö Keskusele 1. septembriks kava, kuidas toetust kasutatakse.

1. augusti seisuga oli Raplamaa omavalitsustest oma kava esitanud vaid Märjamaa vald. “Toetust plaanime kasutada noorte soovitud mitmete huviringide ja treeningrühmade suurendamiseks ning avamiseks, nendele inventari soetamiseks Varbolas, noortekeskuses, gümnaasiumis, spordiklubi juures (valikute suurendamine). Samuti meetmeteks huviharidusega tegelemisel üldiselt ja eraldi Märjamaa muusika- ja kunstikoolis õppimisega perele tekkivate kulude hüvitamiseks (kättesaadavuse parandamine),“ rääkis Märjamaa haridus- ja kultuurinõunik Tõnu Mesila.
   Kohila valla kultuurinõunik Sigrid Põld sõnas, et kava kindlasti esitatakse, kuid seda, kuidas toetust kasutatakse, ta öelda veel ei saa. Tööd seoses selle kava esitamisega on tehtud kevadest saadik. Põld sõnas, et tegelikult ei ole kava kokkupanek väga lihtne, kuna toetuse saamisel on oma kriteeriumid, mis tuleb täita. Kohilal on aga tehtud noorsootöö kvaliteedi hindamine, mis on suureks plussiks kava esitamisel.
   Põld ütles, et tänu sellele on kavas siiski need asjad, mis lastele korda lähevad, mitte ei ole see ametnikel nii-öelda pastakast välja imetud. Põllu sõnul on Kohilas asjalood laste huviharidusega paremad kui nii mõneski teises kohas, sest vald toetab omalt poolt ühe lapse kohta kolme erinevat huviringi.
   Kehtna ja Järvakandi esitavad oma kava koos. Järvakandi arendusnõunik Katrin Kuum ütles, et noorsootöö kvaliteedi hindamine sattus küll kehvale ajale, sest samal ajal algas koolivaheaeg ja raske oli lapsi kokku saada, et nendelt arvamust küsida. Kuuma sõnul läheb nende omavalitsuses toetuse kava põhirõhk sellele, et õpetajate ja noortega tegelevate töötajate palgad suureneks ja avatud saaks Kehta kunstide kooli filiaal. Klaasikunsti huviala jaoks plaanitakse soetada klaasiahi.
   Uuel aastal pööratakse rohkem tähelepanu aga huviharidusele ja transpordi toetamisele. Huviharidust pakub hetkel Järvakandis noortekeskus, kus oodatakse, et nende ringijuhid ei peaks töötama vabatahtlikena.
   Rapla kultuurinõunik Rita Triinu Peussa sõnas, et huvihariduse ja -tegevuse kava esitatakse kindlasti. Tegevusi on kavas palju, kuid täpsemalt ei taha ta enne rääkida, kui kava on valitsuse poolt kinnitatud. Ka Rapla Avatud Noortekeskusest öeldi, et ei tahaks enne kava sisust rääkida, kui see kinnitatud on.
   Raikküla Avatud Noortekeskuse juhataja Helen Hintsi sõnul on igasugune toetus vajalik ja teretulnud. Kõige südamelähedasem idee, millele Hints loodab toetust saada, on saviring, mis alustab sügisel. Kuid tegemist ei oleks tavalise saviringiga, vaid saviga tegelemise käigus mängitakse läbi üks ettevõte. Ehk õpitakse seda, kuidas käib toote arendus, vahendamine ja turundus.
   Lapsi õpetatakse olema ettevõtlikumad ja näidatakse, kuidas hobist võib saada töökoht. Oma jah-sõna juhendajaks tulemisel on andnud TaevaniMaani Meistrikoja omanik Maria Mettas, kes on ise inspireeriv näide sellest, kuidas hobist on saanud sissetulekuallikas.
   Märjamaa Avatud Noortekeskuse juhataja Triin Põri sõnas, et neid on kava koostamisse väga palju kaasatud, on toimunud mitmeid ühiseid istumisi koos vallavalitsusega. Suureks kasuks on olnud noorsootöö kvaliteedi hindamine, mis näitas ära, kus on puudujäägid ja kitsaskohad. Põri ütles, et kuna Märjamaal on noorsootöö just noortekeskuse kanda, siis viis ta end põhjalikult kõigega kurssi ja on jõuliselt noortekeskuse vajadustes ja soovides kaasa rääkinud.

Riik toetab tänavu noorte huvitegevuse ja -hariduse kättesaadavamaks muutmist 6 miljoni euroga. Lisaraha saamiseks peavad omavalitsused eraldi või ühiselt esitama tegevuskava, mis näitab, kuidas täiendavat toetust võimalikult tõhusalt kasutatakse.
Haridus- ja teadusministeeriumi pressiteates märkis noorteosakonna juhataja Reelika Ojakivi, et omavalitsustel on noortele pakutavate võimaluste korraldamisel ja rahastamisel jätkuvalt võtmeroll. „Seetõttu on oluline, et kogu noorsootööd, sealhulgas huviharidust ja huvitegevusi planeeritaks tervikuna ja perspektiivitundega ega mõeldaks ainult mõne projekti, asutuse, huviala ega hooaja keskselt,” sõnas Ojakivi. “Tuleb vaadata tervikpilti, kus oleks esindatud noorte mitmekülgsed huvid sõltumata sellest, kas mingit võimalust pakub munitsipaal- või erahuvikool.“
Liituvaid omavalitsusi julgustab Eesti Noorsootöö Keskuse direktor Edgar Schlümmer esitama huvihariduse ja -tegevuse plaani koos, et oleks juba enne ühinemist paigas, kuidas noorsootööd koos arendama hakatakse.
Huvihariduses ja huvitegevuses osalemine on vajalik igale noorele, sest annab teadmisi ja oskusi, toetab loovust, ettevõtlikku ja omaalgatuslikku eluhoiakut ning aitab seeläbi vähendada sotsiaalse tõrjutuse riski ja ennetada riskikäitumist.