Helerin Väronen.
Kaugel pole enam aeg, kui tuleb festival, mis paneb kõiki särisema. Jutt on muidugi 15.-16. septembril teist korda toimuvast kultuurifestivalist SÄRIN.
Kunagises autobaasi majas, kus nüüdseks asub nii kultuuriklubi BAAS kui ka Raplamaa kaasaegse kunsti keskus, saab kahel päeval osa muusika-, teatri-, kirjandus-, kunsti- ja filmiprogrammist.
Festivali peakorraldaja Maili Metssalu sõnas, et nende eesmärk on see, et inimene kogeks midagi muud kui argipäev, et kultuurielu säriseks inimese sees. See festival oleks iseenda, muusika ja kultuuri kokkupuutekoht.
Hetkel tehakse enim tööd sellega, et festivali külastajat ümbritseks mõnus õhkkond, et juba see paneks ta sisemiselt särisema. Võrdlus Tallinnas oleva Telliskivi loomelinnakuga on Maili sõnul täitsa asjakohane. Artistid on festivalile valitud sellised, kes on põnevad, kuid kes ei ole päris mainstream. Maili rääkis, et nad on testgruppide peal muusikaprogrammi esinejaid katsetanud ja tuleb välja, et muusikud, kes lähevad noortele peale, meeldivad siiski ka vanemale generatsioonile. Sellega seoses tasub märkida, et tulemas on ka üks üllatusesineja, kes on popp just noorte seas.
Kes Särina Facebooki kontot jälgib, on ehk märganud, et seal on kolmel viimasel esmaspäeval postitatud muusikavideosid, mis on tehtud natuke eriskummalistes kohtades: Atla jõe ääres silla all, Kioleina tuulikus ja Kodila puutöökojas. Maili rääkis, et selle projekti, Särin Sessionsi taga on Jürgen Volmer ja see võiks olla visiitkaardiks Raplamaale, tutvustades erilisi kohti ja põnevaid inimesi. Projektiga on plaanis jätkata ka pärast Särina festivali.
Üheks mõtteks, mida festivali käigus edasi antakse, on elu ja inimeseks olemise väärtustamine. Filmiprogrammis tuleb näitamisele noorelt hukkunud filmitegija teos, mis paneb inimesi väärtustama siin ja praegu olemist.
Esinejatest toob Maili esile Siiri Sisaski, kes astub lavale koos Robert Jürjendali ja Peedu Kassiga, esitamaks Uku Masingu luuletekstidel põhinevat loomingut. Selline muusika sobib keerulisema muusika austajatele. Esile tasuks tõsta ka Aivar Surva kvartetti, mis esimest korda lavale astub.
Ka lastele on seekord mõeldud ja tulemas on lastehommik, kus tehakse lastejoogat. See kujutab endast erinevaid jutte ja lugusid, mis on liikumisega tervikuks seotud. Nii et pigem näeb see välja nagu teater, milles lapsed saavad aktiivsed osalejad olla. Teatri poolelt on aga Loore Martmal tulemas esietendus „See Uluja Tuul“. Kirjandusprogrammist võiks esile tuua Pär Hanssoni, kes on Rootsi luuletaja ja keda on tõlkinud Andres Ehin.
Kunsti poolelt tehakse koostööd Raplamaa kaasaegse kunsti keskusega, kus Kairi Orgussaar ja Riin Pallon on Särina ajaks kokku pannud näituse, mis on liikuvate, interaktiivsete ja vaatajatega suhtlevate teoste tipptasemel väljapanek.
Särina programmi alustab vestlusring, mis üritab leida vastust küsimusele, mis on see eriline vägi, mille tõttu on Raplamaal sirgunud nii palju andekaid inimesi, eriti just kultuurivaldkonnas. Festival annabki võimaluse tutvustada osa neist loovnatuuridest ja näidata, et koht on küll väike, kuid suur oma vaimult.
