Mariliis Vest / foto: Siim Solman
Raikküla vallavolikogu võttis möödunud neljapäeva istungil vastu otsuse Rapla vallaga ühinemisel osavalda mitte moodustada. Kaheksast volikogu liikmest hääletas osavalla vastu seitse.
Volikogu esimehe Anne Kalfi sõnul oli säärase otsuse taga mitu põhjust. Üks seisukoht oli, et kuna ollakse Rapla vallaga orgaaniliselt seotud ja territoriaalselt nii lähedal, takistab osavalla moodustamine ühtse tervikliku valla kujunemist. Veel toodi Kalfi sõnul volikogus välja, et osavallal puudub igasugune õigus teha otsuseid ja lihtsalt seaduslikult lubatud jututuba pole vaja. Leiti, et on täiesti piisav volikogu komisjonides osalemine, kus saab oma piirkonna ideed ja mõtted ning arengusuunad välja öelda.
Esimehe sõnul oli üks põhjendus ka see, et osavalla puhul oleks piirkonna keskuse juht kahekordse alluvusega, mida ei saa õigeks pidada.
„Piltlikult öeldes – koera saba pole mõtet mitu korda raiuda,“ ütles Kalf ning lisas, et arutleti ka selle üle, et kui Juuru, Kaiu ja Raikküla oleksid osavallad, siis oleks loogiline, et ka Rapla oleks osavald. „Nenditi asjaolu, et ei olda nõus teiste eeskujust lähtuma, ei tahetud kuidagi olla sõltuvad juba Juuru ja Kaiu osavalda moodustavatest otsustest,“ ütles Kalf.
Kalf oli ainuke volikogu liige, kes hääletas osavalla moodustamise poolt. „Olen seisukohal, et osavalla moodustamine oleks olnud oluline, et üleminekuperiood kulgeks ladusamalt ja piirkonna arenguküsimustes saanuks suurem arv inimesi kaasa rääkida,“ põhjendas esimees oma otsust. Ta ütles, et täna ei teata, palju Raikküla piirkonna inimesi uue valla volikogusse saab ning osavallakogus olevad inimesed tunneksid piirkondlikke olusid paremini ja oleksid saanud esialgsetel muutustel hoida n-ö sõrme pulsil.
Kalf leidis, et kui elu oleks näidanud, et osavald ja osavallakogu ennast ei õigusta, oleks selle saanud alati ära lõpetada. Esimehe toetavat seisukohta mõjutas ka asjaolu, et Juuru ja Kaiu otsustasid osavalla kasuks.
„Nüüd on kahjuks need vaid “oleksid”, sest on tehtud otsus osavalda mitte moodustada. Aga kui edaspidi siiski leitakse, et osavald oleks vajalik, ei ole meil selle moodustamiseks enam võimalust. Jääb vaid loota, et tegime õige otsuse,“ rääkis ta.
Raplamaa haldusreformi koordinaator Silvi Ojamuru oli volikogu istungil kohal ning ütles, et vaidlus sel teemal oli „päris äge“. Ta kinnitas Kalfi väidet, et volikogu liikmed ei näinud vajadust osavalla ja sellega kaasneva osavallakogu moodustamiseks peamiselt seepärast, et praegused Raikküla ja Rapla vald on oma tegevustes nii läbi põimunud, et ei ole enam mingit vahelüli vaja. Vastuväidetena tõi ta välja ka asjaolud, et osavallakogu pigem takistaks kokkukasvamist ning sellel ei ole eriti kaalukaid õigusi.
Ojamuru arvamus koordinaatorina on järgmine: „Mina pigem toetaksin vähemalt esialgu osavallakogu moodustamist. Kaugemal asuvate valdade puhul pean seda eriti oluliseks, sest uus vallavalitsus ja ka volikogu ei pruugi aduda kaugemate piirkondade vajadusi.“ Osavallakogu moodustamise peamine argument Ojamuru arvates on ühineva piirkonna elanike võimalus rääkida kaasa kohalike asjade ajamises. Seda on näiteks teehoiukava tööde järjekord, piirkonna jaoks oluliste projektide rahastamine, valla omandis olevate hoonete kasutuse kavandamine jne.
„Osavallakogu tegevuse korraldamine on muidugi omaette teema ja praktikas pole meil kellelgi seda kogemust. Küsimusi on rohkem kui vastuseid – kuidas ja kes osavallakogu kokku kutsub, kui tihti see kogu koguneb, kas osavallakogu liikmetel on lisaks oma põhitööle üldse huvi piirkonna teemadega tegeleda, kas kogu ettepanekuid uues vallavalitsuses üldse arvestatakse jne. Võib-olla on lahendus hoopis moodustada volikogu juurde volikogu regionaalsed ehk piirkondlikud komisjonid. Küllap aeg annab arutust. Loodan, et uude volikogusse valitakse missiooniga inimesed ja ka ühinevate väikevaldade huvid saavad esindatud,“ rääkis Ojamuru.
