Tõsised asjad ei olegi naljakad

Alar Mutli, Rapla Vallakodanike Liit. / foto: Siim Solman

Ükski leht ju ise juhtkirju ei kirjuta. Mina küll ei usu, et arvutid on võimelised iseseisvalt kokku panema tuhatkond tähemärki seotud teksti. Seda teevad ikka ajakirjanikud. Juhtkirja kirjutades on hea pugeda lehe nime varju, siis ei pea oma sõnade eest vastutama. Leht vastutab.

Ega ma ju täpselt teagi, kuidas see lehe nimel juhtkirja kirjutamine käib. Võib-olla tõesti saavad kõik tegijad kokku ja vormub kollektiivne looming. Seega, minu vastuskiri on suunatud Raplamaa Sõnumitele. Lühidalt siis RS.

Hea RS. Mul on tõesti hea meel, et te pühendasite oma viimase lehenumbri juhtkirjas tähelepanu meie, Rapla Vallakodanike Liidu tegemistele. See näitab, et me oleme tõsiseltvõetavad. Keegi ei hakka ju raiskama trükimusta seltskonnale, kellest midagi ei sõltu. Tänud selle tunnustuse eest.
Mul on aga väga kahju, et te enne juhtkirja kirjutamist meie arvamust ei küsinud. Oleksime saanud diskuteerida. Juba teie pealkiri „Ei ole enam naljakas. Üldse ei ole.“ kisub valesse suunda. Tunnistan ausalt, me ei teinud nalja. Üldsegi mitte. Seega ei saanudki naljakas olla. Võtame umbusaldamist väga tõsiselt, sest punase kaardiga niisama ei vehita.
Pean tõdema, et arusaamad umbusalduavalduse olemusest on meil teiega veidi erinevad. Kui kirjutate, et „RVKL on oma umbusaldamisega selgelt kõik piiritulbad ümber ajanud“, siis tekib mul küsimus, kusmaal teie neid piire näete? Miskipärast on mul tunne, et mõtlete väga kitsastes raamides. Ja kui ma loen, et „selline suur ühinemise eel ette võetud teadlik juhtimiskriisi tekitamine on selgelt rumal ja vastutustundetu“, siis süveneb minus veelgi teadmine, et olete stampmõtlemise küüsi langenud. Nimetades meie otsust rumalaks, asetate ennast kõrgemale ja targema positsioonile. Kui meie otsus küpses umbes kuue kuu vältel, siis kui kaua teil kulus aega aruteludeks, et meid rumalateks nimetada?
Tulen tagasi algusesse. Sellesse kohta, kus mul oli kahju, et te enne juhtkirja ilmutamist meie arvamust ei küsinud. Püüan siis kirja panna need mõtted, mida me oleks teile öelnud. Kui te oleks küsinud.

1. Umbusaldusavaldus, mis läheb hääletamisele kaks nädalat enne valimisi, ei ole mittemingisugune juhtimiskriisi tekitamine. Vallavanema puhkuski kestab kauem. Seega võib eeldada, et umbusaldushääletus septembris ei ole juhuslik, vaid täpselt kalkuleeritud aeg. Sisuline valitsuse vahetus toimub ikkagi alles valimistulemuste selgudes.

2. Hea RS. Kindlasti olete märganud tänavatel ilutsevaid plagusid, millel meie valla juhid kenasti naeratavad. Hulk ilusaid inimesi. Peagi saabub aeg, kus me kuuleme nende suurtest saavutustest. Ikka ainult positiivsetest. Avalikkusele jäetakse mulje, et kõik on hästi. On alati olnud ja saab ka edaspidi olema. See on medali üks külg.

3. Me teame, et viimase nelja aasta jooksul on valitsuse juhtimisel tehtud mõndagi, mis tunnustut väärib. Me ei eita seda. Samas oleme näinud ka sellesamuse medali teist poolt. Kahjuks see ei sära kaugeltki sedavõrd, kui avalikkusele presenteeritav. Me ei saa leppida sellega, et kõik on ainult hästi. Kaugeltki mitte. Probleeme on nii juhtimise kui ka investeeringute tasandil, aga see on juba eraldi artikli teema.

4. Kui me teame, et valitsejad lasevad näidata ainult medali üht, seda säravamat poolt, siis on meie ülesandeks teadvustada, et on olemas ka medali teine pool. See pole paraku kaugeltki nii kirgas. Kuidas seda teha? Kuidas teha nii, et info medali tuhmimast poolest jõuaks võimalikult paljudeni?

5. Hea RS. Kindlasti lugesite hoolikalt läbi meie umbusaldusavalduse teksti. Kas panite tähele ka ühte väga olulist lauset päris lõpus. „Käesolevaga anname hinnangu valitsuse nelja aasta tööle ja…“ Just see oligi meie eesmärk. Anda hinnang valitsuse viimase nelja aasta tööle. Samas oli meie soov, et see jõuaks võimalikult paljudeni. Umbusaldusavaldus vahendina on kahjuks ainuke, mis laiemat publikuhuvi tekitab.

6. Vastuseks teie küsimusele, „kus te, head sõbrad, seni siis olite, millega tegelesite,“ saame vastata vaid üht. Oleme erinevatele kitsaskohtadele pidevalt tähelepanu juhtinud. Paraku väga kaugele meie hääl kostnud ei ole. Kuni umbusaldusavalduseni.