Katri Reinsalu / foto: Siim Solman.
Reedel avas Järvakandi kultuurihallis oma järjekordse näituse Jaak Kadarik. Sel korral oli näitus pühendatud millelegi Järvakandile väga omasele: näitusepiltidel on kujutatud erinevaid klaasanumaid.
Jaak rääkis, et valdavalt on piltidel kujutatud Järvakandi klaasimuuseumi ja klaasistuudio tööd. Klaasi kujutavate piltide hulka on sattunud ka erandeid.
Avamisel tänas Jaak Kadarik nii klaasimuuseumi töötajaid kui ka vallavalitsust, kes andis talle kahetoalise korteri, et oma tööd rahulikult teha. Ta tõdes, et see oli ideaalne lahendus, sest aknad sai kinni katta ja ruumid pimendada piltide ilmutamiseks. Põhimõtteliselt on seega kõik pildid ka Järvakandis sündinud.
Näitusel on fotogrammid. Jaak tõdeb, et digimaailmaga tuttavatel inimestel on ehk veidi keeruline aduda vanu fototehnikaid. Igatahes on tegemist kaameravaba pildiga. Kõik, mis pildil näha, on asetatud paberi taustale. Slaidiprojektoriga valgustab kunstnik seejärel paberi ning ilmutab pildi.
Avamisel tutvustas autor oma pilte, alustades neist, mis pigem erandite hulka kuuluvad. Ühel seerial on selgelt kujutatud Eedeni aeda ning hea ja kurja tundmise teemat. Järgmisel seerial on Aadam ja Eeva lapse saanud. Jaak ütles seeria kohta: „Vaevaga pead sa endale leiba kasvatama ja valuga lapsi ilmale tooma.“
Töödest tegi Jaak ka digikoopiad, mille käigus pööras need positiivkujutisteks. Kohati meeldis kunstnikule positiiv rohkem ja nii ongi mõlemad variandid näitusele üles pandud.
Klaasi juurde minnes ütles fotokunstnik, et teda köitsid väga keemialabori klaasesemed. Alguses kompositsiooni paika pannes tundus, et asi ammendab end kiiresti. Seejärel lisas ta piltidele kõikvõimalikke väikeseid kujusid – nukkudest ninasarvikuteni. See andis pildile uue mõõtme ja loo. Mees ütles ise, et tulid natuke napakad asjad.
Ta rääkis, et klaasesemeid läbi valgustades hakkas valgus väga huvitavalt mängima. Eset käes hoides näed sa üht, pildil võib aga midagi hoopis üllatavat selguda.
Mitmetel piltidel on kujutatud muundumisprotsessi. Seal on ahvist inimeseks saamise lugu. Samuti kitsest hobuse saamine. Jaak rääkis, et inimene on oma geenimanipulatsioonidega jõudnud sinnamaale, kus püüab justkui looja rolli üle võtta.
Iga pilt tõmbab vaataja lähedale, et erinevaid detaile uurida. Natuke hullud on need tööd tõesti, aga kahtlemata visuaalselt väga huvitavad.
