Stina Andok / foto: Siim Solman.
Möödunud nädalavahetuse kultuurisündmuste üks vaieldamatuid tipphetki leidis aset Kehtna mõisas, kus laupäeval, 16. septembril avati Jüri Arraku graafikanäitus. Avamisel osales ka legendaarne kunstnik ise.
Näituse avamise hetkeks oli Kehtna mõisa teise korruse saali ukse ette kogunenud märkimisväärne hulk rahvast, kellest enamik üritas mingilgi moel oma telefoni või fotokaameraga toimuvat jäädvustada. Trepp, mis jalgade all pidevalt nagises, andis märku, et saabujaid jätkus ka veel pärast näituse avamise ametlikku algust. Iga kohalviibija üritas olla võimalikult tagasihoidlik, venitades end samal ajal pikemaks, et ikka vanameistrit selgemini näha ja paremini kuulda.
Aukartus kunstniku ees aga ei lubanud kellelgi minna Jüri Arrakut ümbritsevat tühja ruumi täitma ja nii täitusid hoopis seinaääred ja ruumis valitses tõeline külg külje kõrval seismise tunne. See aga ei paistnud kedagi segavat, omavahel vahetati pilke, naeratati ja väljendati heakskiitu ja ühist elevust toimuva pärast.
Oma tervitussõnad kohalviibijatele ja tänusõnad korraldajatele ning loomulikult kunstnikule ütlesid maavanem Tõnis Blank, Kehtna vallavanem Indrek Kullam ja Kehtna kunstide kooli direktor Anne Ummalas. Näituse kuraator Toomas Raud on öelnud, et just laste jaoks, ja eriti Kehtna kunstide kooli kasvandike jaoks see näitus Kehtnasse toodud saigi. Ummalas väljendas oma kõnes tänulikkust, öeldes, et täna on Jüri Arrak lastele eeskujuks, kuid võib-olla kujuneb nendest lastest keegi, kellest saab viiekümne aasta pärast eeskuju teistele. „Tänane üritus on meile väga oluline ja me oleme väga tänulikud, et saame täna siin olla.“ Tänutäheks esitasid klaveripalasid kaks Kehtna kunstide kooli õpilast, Laura Koit ja Eleri Andok.
Oma käekirjaga kunstnik
Kunstnik Jüri Arrak alustas oma sõnavõttu, väljendades kahetsust, et mõisakultuuri enam endisel kujul ei eksisteeri. „Kurb tunne, et mõis on täna nagu topis. Ta on kena, aga ei ela enam,“ ütles ta. Autor tutvustas uudistajatele oma loomingut ning selgitas näitusele toodud kuueteistkümne graafikatöö tagamaid. Nii näiteks on neli pilti inspireeritud Vana Testamendi lugudest, kuid millised täpsemalt ja mis on teoste pealkirjad ning sisu, jääb igaühe enda avastada.
Arrak on kunstnik, keda tunneb kodumaal ilmselt igaüks. Tema motiivid ja stiil on inimeste mällu sööbinud ja äratuntavad igas olukorras. „Ma ei allu trendidele, mul on välja kujunenud oma käekiri. Ideaalne oleks, kui kõigil kunstnikel oleks oma käekiri nagu näpujäljed,“ kirjeldas Arrak ise oma loomingut.
Kuigi juba üksi kunstniku ruumis viibimine oli tajutavalt mõjukas ning soovijad said teda õnnitleda, tänada, tema kätt suruda ja pilti teha, ei läinud näitusekülastajad koju üksnes hea emotsiooniga.
Nimelt oli Arrak kaasa võtnud hulgaliselt nõukogudeaegseid märke, mille ta kunagi kujundanud oli ja mis nüüd kasutuna seisid. Need laotati lauale ja igaüks võis endale selle mälestusesemena koju kaasa võtta. Lisaks oli lauale meenena jäetud postkaarte. Kehtna kunstide koolile kinkis Arrak ajakirja Akadeemia numbri, milles oli avaldatud tema essee, mida kirjeldas Arrak sõnadega: „Mõtlevale inimesele on oluline usutunne, aga mitte religioon.“ Usust ja religioonist rääkis vanameister veel pikalt.
Näituse kuraator Toomas Raud jäi oma korraldatud üritusega üldjoontes rahule, kuid oleks oodanud avamisele rohkem lapsi. „See oli mõeldud peamiselt lastele. Lapsed peavad juba algusest peale saama palju kultuuri. 95% näitusest on avamine, see on see infovoog, mida näitus kiirgab,“ ütles Raud.
Kõige enam jäi kuraator rahule näituse asukoha valikuga. „Mõisa akustika oli väga hea. Mõis on projekteeritud just säärase kõrgkultuuri viljelemiseks.“
Kõigil huvilistel on võimalik näitusel olevat graafikat ka osta. Selleks peab ühendust võtma näituse kuraatoriga, kelle kontaktid leiab kohapealt. Kui uurisin, mis saab käsitööna valminud kaunitest kõrgetest valgetest raamidest, millele Arraku graafika on kinnitatud, vastas Raud, et need jäävad kunstikooli kasvandikust tütretütrele tulevikus kasutamiseks.
Näituse avamist enam taaskogeda ei saa, kuid imelist Jüri Arraku graafikat Toomas Raua loodud raamidel saab Kehtna mõisa suurepärases saalis lähemalt vaadata kuni 25. septembrini.
