Helerin Väronen / foto: Siim Solman.
Rahandusministeerium on teatanud, et kavatseb Riigimaja idee pilootprojekti ellu viia Raplas. Projekti eesmärk on koondada sarnaste eesmärkide ja klientuuriga (riigi)asutused ühe katuse alla.
Plaan on hea, kuid reaalne olukord on see, et Riigi Kinnisvara AS-i (RKAS) rendihinnad on liiga kõrged ja see peletab eemale nii mõnegi sinna sobiva asutuse.
SA Erametsakeskus peakontor kolitakse Tallinnast Raplasse. Rendipinna leidmisel tegi aga parima pakkumise Rapla Ärimaja, kellega keskuse juhataja Jaanus Auna sõnul käivad läbirääkimised üürilepingu sõlmimiseks.
See olukord, kus riigi sihtasutus läheb riigimaja kalli rendihinna tõttu kommertspinnale, nörritas maavanemat Tõnis Blanki. Riigimaja idee on tema arvates väga hea, kuid kõrge rendihind tõmbab sellele vee peale. RKAS-i paindumatu hinnapoliitika ei ole tema arvates mõistlik.
Riigi Kinnisvara AS-i turundusjuht Mariaana Sõnajalg vastas, et nende üürihind mitteriigiasutustele vastab turu keskmisele üürihinnale ja mõningane erinevus võib tulla pakutavate teenuste suuremast mahust. “Meie teada ei ole keegi üürihinna pärast pinnast loobunud ning vajadusel saame teenuste mahtu üle vaadata,” ütles Sõnajalg.
Ka rahandusministeeriumi riigivara osakonna analüütiku Eve Murumaa hinnangul on RKAS-i küsitav üür turuga võrreldav ja SA Erametsakeskus ei valinud Ärimajasse kolimist hinna pärast, vaid muude tingimuste parema sobivuse tõttu. Rahandusministeerium on tähele pannud, et pahatihti ei osata üüripakkumiste võrdlemisel arvesse võtta kõiki kulukomponente, mistõttu algselt odavamana paistnud pakkumisele lisanduvad hiljem veel mingite teenuste kulud.
Rapla vallavalitsusel võib pärast uue suure valla tekkimist olla probleeme praegusesse majja äramahtumisega ja ühe võimalusena on kaalutud riigimaja vabu pindasid. Vallavanem Kalle Toomet sõnas küll, et hetkel uue pinna rentimisega aktiivselt ei tegeleta. “On kohtutud, kuid seisukohti ei ole konkretiseeritud. Vastavat otsust vallavalitsuse ega volikogu poolt ei ole kujundatud. Olen seda meelt, et uute renditavate pindade otsustamine jääb uuele volikogule. Ühinevate omavalitsute juhtrühm aga uurib turgu ja turu võimalusi. Minule esialgu tundub, et 2018. aastal püütakse lahendada teenuste osutamine ja struktuuride mehitamine olemasolevate majade baasil ja paralleelselt otsitakse uusi lahendusi.”
Riigimajas ruume rentiva RAEK-i juhataja Janek Kadarik sõnas, et selles hoones on Rapla kalleimad rendihinnad. Riigi Kinnisvara on tema sõnul olukorda üle hinnanud ja nii kõrge rent ei ole Rapla kontekstis mõistlik. Ka ROL-i direktor Silvi Ojamuru kinnitab, et hinnad on kõrged ja kogu olukord võrdlemisi jabur. Peetud on läbirääkimisi, kas jääda üldse riigimajja või oleks targem mõni teine pind leida. Ojamuru sõnul tuleb olukorrale leida mõistlik lahendus, sest nii suurt raha ei ole tema arvates mõistlik riigiettevõttele maksta.
Riigimaja kõrge rendihind ei ole vaid Raplamaa mure ja järgmisel teisipäeval toimub Tallinnas maavanemate koosolek, kus riigimajade teema päevakorda võetakse. Blank rääkis, et eelmisel nädalal oli riigimajas käinud delegatsioon, kuhu kuulusid rahandusministeeriumi inimesed, kuid mingeid kommentaare väga ei antud. Riigimaja projektijuht Dmitri Moskovtsev, kes ka delegatsiooni kuulus, rääkis, et hetkel plaanitakse, kaalutletakse ja arutletakse, millised asutused (näiteks põllumajandussektoriga seotud) ja kuhu Rapla riigimajas paigutada saaks ja võiks.
Vallavalitsuse riigimajja kolimise kohta sõnas Moskovtsev, et läbirääkimised vallaga siiski käivad, loobutud veel ei ole. Vald tahab rendihinda allapoole saada, kuid see pole nii lihtne. Juhul, kui turuhind langeb, saab ka RKAS odavamat hinda pakkuda. Lõplikke otsuseid saab aga ka Moskovtsevi sõnul teha alles pärast valimisi.
Rahandusministeerium igatahes soovib, et riigimaja pilootprojekt õnnestuks ja Moskovtsev sõnas, et nende idee on, et asutuste vahel tekiks sünergia. Täpsema nägemuse riigimaja projektist peaks riigihalduse minister Jaak Aab esitama valitsuskabinetile detsembris.
