Reet Saar / foto: Reet Saar.
Eelmise kolmapäeva õhtul kogunes Märjamaa raamatukogus saalitäis huvilisi kuulama kaht Eesti aasta ettevõtja 2017 tiitliga tunnustatud meest firmast Cleveron AS. Selle omanikud Arno Kütt ja Peep Kuld on pannud Viljandis aluse maailma tippu kuuluvale pakiautomaatide ja -robotite tehnoloogia arendamisega tegelevale firmale. Lisaks kuulub neile Eesti suurim mööblimüüja, veebikaubamaja ON24 AS.
Arno Kütt rääkis, et pärast sõjaväest tulekut hakkas ta tegema pildiraame, seejärel väikemööblit. Kui ta läks internetimüügi laiendamiseks pangast laenu küsima, öeldi ära ja lisati, et kunagi ei hakata e-poes müüma mööblit ja bensiini. Peep Kuld lisas, et maailmas pole vist teist riiki, kus mööblituru müügimahu liider on just e-pood.
ON24 sai alguse 2006. aastal veebikaubamajana. Selle logistikaosakonnast kasvas välja SmartPost – investoreid kaasates arendati välja pakiautomaatide võrgustik. 2010. aastal müüdi kaubamärk Itella korporatsioonile. Küti ja Kulla ettevõtte nimeks sai Cleveron, suunaks pakiautomaatide ja -robotite tarkvaralahendused. 2014. aastal võeti kasutusele eri suuruses sahtlitega pakiautomaadid, nagu me neid täna kaubanduskeskustes näeme. 2011. aastal tuli tornroboti idee.
„Arenedes oleme kogu aeg lahendanud mõnd probleemi,“ rääkisid ettevõtjad. Sel moel saadi leping ka maailmakuulsa Walmart kaubandusketiga Ameerika Ühendriikides. „Neil oli probleem, meil oli lahendus pakirobotite näol. Kui kopeerid kedagi, oled alati maas. Mõtle ja aita ettevõtjal probleemi lahendada,“ kõlas oma eduloo lühike selgitus.
Ettevõtte uued otsingud on seotud juba koduväravasse paigutatavate pakiautomaatidega, samuti arendatakse kaupade kättetoimetamist droonidega.
Cleveroni omanikud peavad oluliseks saada kokku meeskond, kus inimesed üksteist täiendavad. Kandideerimiseks tuleb saata end tutvustav 2-3 minuti pikkune video, kus on vaja ka rääkida, kuidas töölesoovija hoiab end erialaselt kursis ja kuidas tema panus saaks ettevõttel aidata maailma muuta. Täna on Cleveron kiirelt arenev tehnoloogiafirma, mis on oma tegevussuundades innovatsiooni liider.
Külalised rääkisid oma tegemistest avatult ja sütitavalt, see kuulajaid ükskõikseks ei jätnud.
Investeeri innovatsiooni
Uuenduslikkuse teema jätkus järgmisel päeval Märjamaa rahvamajas peetud majandusfoorumil „Investeeri Raplamaale! Investeeri innovatsiooni!“ Päeva juhtinud mentor ja konsultant Pirko Konsa avas esmalt mõistet: innovatsioon on millegi tegemine uut moodi ja ideede realiseerimine peab olema kasumlik. Selle üheks näiteks tõi ta ka AS Cleveroni.
Eesti Töötukassa juhatuse liige Reelika Leetmaa tutvustas nende toetusmeetmeid, kuidas töötajaid innovatsiooniks ette valmistada. Lisaks on Kutsekoja eestvedamisel juba valminud kaheksa uuringut, mis analüüsivad tööjõuvajadust eri valdkondades lähemal kümnel aastal. Küsiti, kas on olemas ka vähem perspektiivikate erialade loetelu. Vastus oli, et igal erialal on kriisivaldkondi, kuid midagi ei tohiks välistada.
Majandusekspert Kristjan Lepik rääkis innovatsioonist kui majanduskasvu mootorist ja kuhu investeerida headel aegadel. Ta ütles, et meie väikesele ja väikeste ettevõtetega riigile on praeguste suurte muutuste aeg suur võimalus. Seejuures on oluline töötajaid hoida. See tähendab pidevat meeskonnatööd, mitte kord aastas suvepäevi; võrgustikku, ühiseid arutelusid. On hea, kui töötaja tunneb, et ta vaid ei käi tööl, vaid teeb olulist asja, pluss kui sellega kaasnevad boonused. Aga kuidas seda avalikus sektoris saavutada? Soovitus oli: rohkem avaliku ja erasektori koostööd.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi arendusvaldkonna juht Sigrid Rajalo kõneles, kuidas rahvusvaheliselt innovatsiooni mõõdetakse. Eesti kuulub mõõdukate innovaatorite rühma.
Väga huvitav oli kuulata uudsetest lahendustest klaasijääkide käitlemisel, millest kõneles Järvakandis asuva tehase juhatuse liige Mait Järvik. Uuendusi põllumajanduses tutvustas Sulev Mölder Orgita Põllu ja E-Piima näitel. Uusi suundi toidumaailmas avas Ööbiku gastronoomiatalu pidav Ants Uustalu. Pipedrive OÜ kvaliteedijuht Tiit Paananen arutles innovatsiooni või lihtsalt uue reaalsuse teemal. Päeva lõpetas paneeldiskussioon, kus arutleti innovatsioonist riigis, ettevõtluses ja kohalikus omavalitsuses.
