Stina Andok / foto: Siim Solman
2015. aasta sügisel alustas Rapla vallas Purilas tegevust Warmeston OÜ pelletitehas. Sellest ajast saati ei ole elu väikeses külas olnud enam endine.Veel 2015. aasta suvel oli Purila vaikne ja roheline küla Rapla ja Tallinna vahel. „Hea maantee- ja raudteeühendusega paik, mis jääb samas suure liiklusega piirkondadest pisut kõrvale,“ kirjeldab Purilat Tiina Madisson. Naine otsis oma elukaaslase Igor Herodesega 2015. aasta varasuvel uut kodu. „See on saatuse iroonia. Omale kodu otsides vältisime lennukoridore, raudteid, suuri maanteid,“ ütleb ta, vaikib hetke ja lisab raskelt: „Saime oma vaikuse ja rahu.“
Purila pelletitehasest umbkaudu kilomeetri kaugusele maja soetanud Madisson ja Herodes on hiljem mitmeid kordi meenutanud, et märkasid enne ostu maja ümber uudistades taamal kummalisi korstnaid ning isegi küsisid nende kohta, kuid alles tagantjärele taipasid, et müüja vastus oli kahtlaselt ümmargune. Nad kalduvad arvama, et müüja teadis või pidi teadma pelletitehase rajamisest, kuid otsustas vaikida. Miks ta sellest vaikima pidi, on asjaosalistele selge – mitte keegi ei oleks seda maja tehase lähedusse ostnud. Täna on majaomanikud ise sama murega silmitsi. Kui isegi oleks valmis ära minema, tuleks loobuda ostetud majast poole väiksema hinnaga.
Mitukümmend kaebust
- aasta detsembrikuus saatis üks aktiivne Purila küla elanik pelletitehase tekitatud müra pärast esimese kaebuse Terviseametile. Tänaseks on see elanik juba ära kolinud. 2016. aasta alguses saatis Terviseametile kaebuse teinegi mürast häiritud elanik. Sealt sai alguse tänaseks juba kaks aastat väldanud kirjavahetus elanike ja erinevate ametkondade vahel.
Purila küla elanikud on selle aja jooksul erinevaid kanaleid kasutades esitanud nii tehasest tuleva müra kui tossu pärast mitmeid kümneid kaebusi. Valdavalt tehakse seda valla kodulehe kaudu, kuid vähemalt neljal korral on pöördutud ka Terviseameti, kolmeteistkümnel korral keskkonnainspektsiooni, kümneid kordi vallavalitsuse poole, ühel korral õiguskantsleri ning ühel korral Ettevõtluse Arendamise Sihasutuse poole.
Terviseamet on tänaseks läbi viinud ja lõpetanud kaks järelevalvemenetlust, millest esimene näitas, et tehasest tulenev müra ületab seadusega ettenähtud piirnorme, ning teine, tänavu augustis teostatud mürauuring näitas, et müra püsib piirnormides. Sellele vaatamata on elanikud pahased ja rahulolematud. Üksikud detsibellimuutused ei ole inimeste jaoks tajutavad ja ka normi piires olev ööpäevaringne monotoonne müra häirib igapäevast elutegevust. Lisaks mürale häirib elanikke tehasest tulev toss, mis olenevalt tuulesuunast võib enda alla matta kogu küla. Keskkonnainspektsiooni Raplamaa büroo vaneminspektor Kristi Leemeti sõnul pani Keskkonnaamet ettevõttele kohustuse korraldada kütteallikast väljuvate gaaside koostise mõõtmine. Neid mõõtmisi hakati teostama eile, 10. oktoobril ning tulemused saadetakse Keskkonnaametile.
Pöördumisest õiguskantsleri poole sündis edasiminek. Õiguskantsleri büroo palus vallalt põhjendusi tehase rajamise ja tehasest tuleneva müra kohta. Vald küll andis oma põhjendused, kuid õiguskantsler kirjutas 28. septembril vallavalitsusele uuesti. Õiguskantsler on valla põhjendustest ja oma analüüsist lähtuvalt seisukohal, et Rapla vald ei ole järginud hea halduse tava ega taganud elanike põhiõiguste kaitset, kuna on olnud passiivne elanike kaasamisel. Samuti võib ehitusloa menetluses märgata mitmeid puudujääke nii isikute kaasamise kui ka tegevuse kvalifitseerimise osas.
Õiguskantsler kirjutab, et kohalikule omavalitsusele oli teada, mis otstarbel ehitis püstitatakse ning mis tüüpi tehnoloogiate kasutamist see tegevus eeldab, st et üksnes hoonest pelletite tootmiseks ei piisa. „Lubades teatud otstarbe ja omadustega hoone rajamist, võtab endale vastutuse tegevuse nõuetele vastavuse eest ka kohalik omavalitsus. Seda iseäranis juhtudel, mil tegevus põhjustab sellise keskkonnahäiringu, milleks eraldi luba ei antagi (nagu nt müra). Sellisel juhul tuleb elanike õiguste ja huvide kaitse tagada just kasutusloa kaudu kohalikul omavalitsusel.“
Õiguskantsler palub vallavalitsust kaasata kasutusloa menetlusse pelletitehase tegevusest mõjutatud isikuid ning vallavalitsusel teavitada hiljemalt 13. oktoobril, kuidas kavatsetakse tehase tegevusega seotud küsimused lahendada. Vastuse koostamise ajal ei olnud õiguskantsleril infot Terviseameti viimase mürauuringu tulemuste kohta.
Rahu ja vaikust ei ole
Vahepeal on möödunud kaks aastat tehase loomisest ning ajast, mil Purila elanikud on saanud oma kodukohas üle ühe kuu haudvaikuses viibida. Nimelt seiskab igal aastal ühel suvekuul pelletitehas oma masinad hooldustegevuseks. „Ööpäevaringne heli ja toss, mis on kõrbenud saepuruhaisuga,“ kirjeldab Margus Oberschneider oma igapäevaseid kogemusi. Tema väike poeg, kelle tuba jääb tehase poole, tuleb aeg-ajal vanemate juurde magama, kuna ei saa oma toas lihtsalt und.
„Olen välja puhkamata. Mis inimeste närvisüsteem ja tervis teevad? Olen närvilisem, võin öelda kergemini pahasti, pereelu kannatab. Me elame kilomeetri kaugusel tehasest, aga ei saa öösel magada,“ on ka Igor Herodes nördinud.
Tehasest tuleneva müraga seoses on rahulolematust väljendanud kuuskümmend üks elanikku, kellest osa elavad Purilas, osa aga eemal. Ühiselt allkirjastatud pöördumine saadeti kevadel nii vallavalitsusele kui Terviseametile. Ühe allkirja andnud Hagudi küla elaniku sõnul on müra õhtuti vahel nii suur, et mine või vaatama, mis see on. „Oleme harjunud vaikusega,“ tõdeb ta. Üks teine Hagudi küla elanik ütleb, et jõgi kannab müra endaga edasi ning sõltuvalt tuulesuunast võib müra olla teinekord päris häiriv. Mõlemad elavad tehasest umbes paari kilomeetri kaugusel ning nendivad, et andsid oma allkirja pigem Purila elanike toetuseks kui iseenda murest lähtuvalt.
Kuku küla elanik räägib, et öösel, kui on hästi vaikne, kostub müra isegi majja sisse, kuigi tehas asub tema kodust umbkaudu 1,5 km kaugusel. Kuigi ta ütleb, et see oleneb suuresti tuulesuunast, on müra siiski häiriv ning ta on isegi öösel undamise peale üles ärganud. Kuku külas tegutsev ettevõte, kes toetus siiani oma äritegevuses peamiselt vaikusele ja rahule, mida ümbruskonna kaunis loodus võis pakkuda, on tehase mürast väga häiritud, kuna tema äritegevus kannatab selle all. „Kui purustaja ragistab, siis väljareklaamitud rahu ja vaikust ei ole,“ ütleb ta. Tema ettevõte asub tehasest linnulennult paari kilomeetri kaugusel. Ta ei mõista, kuidas suudavad taluda tehase müra need, kes sellele lähemal elavad.
Tehasest mõnesaja meetri kaugusel elav naine räägib, et müra on väga tõsine probleem. Ta kirjeldab, kuidas tema mees öösel une pealt üles kargab ja ütleb: „Ma ei saa!“ Tema sõnul ei ole võimalik müra mõju tunnetada korraks külla tulles, vaid tõeline mõju avaldub pikaajaliselt selles keskkonnas viibides. Tema sõnul on pidev detsibellidest rääkimine probleem, kuna mürataseme normipiiridesse saamine ei muuda midagi. Müra jääb ja elu tegelikult ei parane. Naine on nördinud ettevõtte peale, kellel on piisavalt raha, et tehas ehitada, aga betoonaia ehitamiseks raha ei jätku. „Arvatakse, et me lärmame ilmaasjata, et muud teha pole, aga see on tegelikult väga suur probleem. Tuleb pretsedent luua! Selline asi ei ole normaalne,“ on naine veendunud.
Läbimõtlemata otsus
Elanike sõnul on saanud rahulikust lahenduste leidmisele orienteeritud suhtlemisest tänu valla osavõtmatusele suur solvumine. „Kurat võtaks, mingid härrad on selle püsti pannud ja nüüd meie kannatame,“ väljendab oma pahameelt Oberschneider ning lisab: „Vallavalitsuse ametnikud suures nn ettevõtluse toetamise ja töökohtade loomise tuhinas tegid oma otsused rutakalt ja läbi mõtlemata. Seadmata mitte mingeid tingimusi, mis tagaksid elanike kaitse. See on ju nende töö leida lahendused, mis rahuldaksid nii ettevõtjaid kui ka elanikke.“
Elanikke ärritavad ka vallavalitsuse vastused õiguskantslerile. Näiteks on vallavalitsus kirjutanud, et puidutööstus on Purila vallas olnud juba 1970. aastatest, mis aga ei vasta elanike sõnul tõele. „Purilas oli aiandussohvoos. Puidutööstus alustas 2005. aastal,“ teab Oberschneider. Varasemalt juba tegutsenud Allied Timber OÜ puhul müraga probleeme ei olnud.
Oma vastuses õiguskantslerile kirjutab vallavalitsus, et projekteerimistingimuste taotlus tehti olemasoleva puidutööstuse laiendamiseks, kuid olemasolev puidutööstus ehk Allied Timber OÜ siiski ei laienenud, vaid müüs osa oma krundist 2015. aasta aprillikuus Warmeston OÜ-le. Vallavalitsus viitab aga, et projekteerimistingimuste määramise ajal oli tegemist veel ühe Allied Timber OÜ-le kuuluva kinnistuga.
Erilist nördimust tekitab elanikes aga asjaolu, et kohalikke elanikke ei kaasatud pelletitehase loomisel mitte mingil moel protsessi ning enne tehase rajamist ei saanud keegi oma seisukohta kujundada. Kaasati vaid piirnevate kinnistute omanikke ja sedagi üksnes küsides, kas nad on nõus kinnistu kaheks jagamisega. Purila elanikele teadaolevalt ei teadnud piirnevate kinnistute omanikud, mida rajama hakatakse.
Elanike mittekaasamise põhjusena viidatakse asjaolule, et avaliku arutelu nõuet ei tekkinud tänu sellele, et keskkonnamõjude hindamist ei algatatud. Keskkonnamõjude eelhinnangust lähtuvalt leiti, et müraallikad ümbritsevat keskkonda olulisel määral ei mõjuta. Elanike sõnul on tekkinud olukord, kus ühest küljest viidatakse, et elanikele tutvustati projekti ning et oleks võinud kaasa rääkida, teisalt aga öeldakse, et kaasamine ei olnudki vajalik.
Mürast häiritud elanikud on endale teadvustanud, et tehase sulgemine on kõige ebatõenäolisem tulemus. Kuigi ei osata müratasemeid ilma kogemuseta võrrelda, usuvad nad, et ka juba 25-35 dB oleks mugavam elada kui praeguse keskmiselt 40-50 dB päevase ja 43-44 dB öise müraga, nagu on näidanud mürauuringud. Vaatamata sellele, et ettevõte on öelnud, et nad teisiti toimetada ei saa kui vaid ööpäevringselt, loodavad elanikud, et tulevikus võiks tehas töötada üksnes tööpäevadel. Või vähemasti suurim müraallikas, mobiilne purusti võiks töötada kokkulepitud aegadel.
Oberschneider viitab ka, et 2011. aastal kehtestatud Rapla valla üldplaneering, mis kehtib aastani 2025, sätestab punktis 5.8 „tootmishoonete maa“, et „tootmistegevuse ja ladustamise asukoha valikul tuleb vältida müra-, õhu- ja veesaaste ning teiste negatiivsete tegurite võimalikku mõju (ka visuaalset mõju) ümbritsevale keskkonnale, eeskätt elamu- ja puhkealadele. /…/ Tootmismaa ning elamumaa eraldamiseks on üldjuhul vajalik vähemalt 20-50 m laiune kõrghaljastusala.“ Elanikele näib, et vallaametnike teguviisid on üldplaneeringus sätestatule vastukäivad.
Elanikud on samuti veendumusel, et vald ei saanud ettevõttest maksumaksjate näol kasu. Kõik praegused tehase töötajad olid juba enne maksumaksjad ning nende kõrval on märksa suurem hulk rahulolematuid inimesi. „On inimesi, kes ütleb, et see on häiriv mure, ja on inimesi, kes ei taha endale lihtsalt probleeme tekitada,“ räägib Oberschneider. Murest räsituna püüavad nad mõista ka mündi teist külge ning on endi sõnul läinud agressiivsemaks üksnes seetõttu, et vald ei ole nende kirjadele ja päringutele varasemalt mitte mingil moel vastanud. „Idee oli üllas, aga nad tegid vea ja võiksid seda tunnistada. Nad mõtlevad meist, et mis nad lärmavad, küll nad ära väsivad, aga me ei väsi!“ ütleb Oberschneider.
Ühiskondlik kokkulepe
Kohtume vallavanem Kalle Toometi, ehitusnõunik Elmar Purge, abivallavanem Meelis Mägi, keskkonnaspetsialist Donald Lunevi ja vallavalitsuse liikme Hans Liibekiga nädal enne artikli trükkiminekut, kui nii Terviseameti viimase mürauuringu tulemused kui õiguskantsleri vastus on juba saabunud.
Vallavanem Kalle Toometi sõnul on vallaametnikud kohtunud Warmeston OÜ esindajatega väga mitmel korral ning mõnel korral ka Purila murelike elanikega. Ühel korral suisa öösel nende kodupiirkonnas müra kuulates.
Valitsuse liige Hans Liibek ei mõista inimeste pahameelt. „Inimesi häirib ainult mobiilsete seadmete müra. Ülejäänud müra on vastuvõetav ja talutav.“ Ta räägib, et tehasega on vald loonud inimestele võimaluse leida tööd. Teadaolevalt töötab tehases hetkeseisuga seitse vallakodanikku. Liibek rõhutab, et Rapla valla üldplaneeringu raames on tegemist tööstusmaaga ning see ei ole uusloodud. Ka valla keskkonnaspetsialist Donald Lunev on seisukohal, et elades tööstusmaa läheduses, oleksid inimesed pidanud arvestama võimalusega, et sinna rajatakse näiteks tehas.
Kui vihjata, et ka tehase tööaja pelgalt vähendamisest või piiramisest oleks kohalike elanike meelehärmi tagasi tõmbamiseks abi, vastab Liibek: „Lõpetame kogu tööstuse ära, on hea elada. Ajame ettevõtjad ära!“ Ta räägib, et on karjääridele kasutuslubasid antud ning sealse piirkonna elanikud on sellega hakkama saanud. „See on läbirääkimiste koht.“
Rapla valla ehitusnõunik Elmar Purge sõnul oli Purila tehase rajamise aegu teemaks parasjagu Osula tehasega seonduv Võru lähedal. „Arhitektiga mõlemad vaatasime seda hoolega. Seal oli suitsuprobleem ja me vaatasime päris hoolega tuule suunda ja korstna pikkust,“ meenutab ta. Ta tõdeb, et on asju, mida Purila puhul ei olnud võimalik projekteerimise faasis ette näha ning projektis on teatavad puudujäägid, mida tehas nüüd aegamisi lahendab. Ta kinnitab, et tehase rajamisel järgiti tolle aja ehitusseadustikku ja planeerimisseadustikku.
„Ma imetlen ettevõtte kannatust. Praegu on nad vastu tulnud väga paljude asjadega, et lahendada seda müraprobleemi. Tal on ka see võimalust, et läheb taotleb eriluba kõrgendatud müraga tööstuseks ja saab hoida seda ööpäevaringselt lahti,“ räägib Liibek. Minu väitega, kas mitte vald ei peaks seisma selle eest, et nii ei läheks, Liibek nõustub, kuid lisab, et kuskil maal lõpeb see piir ära.
„Me tahame parimat. Ükski seisukoht ei ole kodanike vastu,“ kinnitab Toomet, et saab inimeste murest aru. Ta tõdeb, et mitmed arusaamatused võivad olla tingitud asjaolust, et kodanikud ei mõista terminoloogiat ühtemoodi. Ehitusnõunik Purge räägib, et kasutusluba tähendab, et ehitis vastab projektis esitatud nõuetele. Tehnoloogiline protsess seda ei puuduta. „Kui hoone vastab tehnilises kirjelduses toodud nõuetele, aga kasutusluba ei antaks, tekiks vastaspoolel õigustatud küsimus, miks.“
Toometi sõnul otsitakse täna kasutusloa välistele osadele ettevõtjaga kompromisslahendusi, et nad teeksid veel parendusi elukeskkonna häirimise vähendamiseks. „Warmeston on korduvalt öelnud, et teeb kõik ja on osaliselt seda täitnud.“ Toometi sõnul ei saa nad selliseid meetmeid rakendada, mille jaoks neil ei ole vahendeid, kuid samal ajal rõhutab, et teda ei huvita, kui palju see raha maksab, vaid see, kuidas asi ära lahendada.
Toomet nimetab ühe kompromissivõimalusena mürataseme olulist vähendamist. „Vaatame, kas nad saaks mürataseme 30 dB peale.“ Samas ütleb ta, et ei ole ka välistatud, et ettevõte lööb käega ja läheb siit minema. „Seda ühelt poolt oodatakse, aga mina vallavanemana seda küll ei taha. Kuskil peab olema ühiskondlik kokkulepe.“ Toomet nendib, et elanike kaasamise osas on tegemist tagantjärele tarkusega. „Täna saame öelda, et võib-olla oleks pidanud rohkem kaasama inimesi,“ ütleb ka abivallavanem Meelis Mägi, kuid lisab: „Kui müratase on alla normipiiri, ei ole ikka kõik rahul. See on paratamatu. Haudvaikust ei tule ja siis ikka keegi ei ole rahul.“
Toomet ütleb, et veel enne, kui Warmeston OÜ kasutusloa menetlemisega lõpule jõutakse, kogunetakse ühise laua taha nii ettevõtte esindajate kui kohalike elanikega. See on olnud ka elanike soov juba alates märtsist. Sel esmaspäeval, 9. oktoobril, see lõpuks ka aset leidis.
Kokkusaamisel osalesid vallavalitsuse poolt Kalle Toomet, Elmar Purge, Meelis Mägi, Hans Liibek, Reelika Vaabel ja Donald Lunev. Warmeston OÜ poolt Siim Pärn ja juhatuse liige Tanel Mihkelson. Külaelanikest osalesid Mairo Pällo, Igor Herodes, Tiina Madisson, Kristi Hunt ja Margus Oberschneider.
Arutelu käigus anti Oberschneideri sõnul mitmeid lubadusi. Näiteks lubati paigaldada tehase korstnatele summutid; lepiti kokku, et mobiilne purusti töötab ainult tööpäeviti hommikul kaheksast õhtul kaheksani ning nädalavahetustel ja riigipühadel ei tööta. Samuti lubati tulevikus valida purustaja asukoht selliselt, et müra kostuks võimalikult vähe külla. Mainiti võimalust, et tulevikus võiks palkide purustamine toimuda metsas, mitte tehase krundil; haamerveskile ehitatakse ümber kivist helitõke; parandatakse omavahelist kommunikatsiooni ning määratakse kontaktisikud. Samuti lepiti, et pärast eelpool mainitud muudatuste elluviimist kohtutakse uuesti.
Külaelanikud on rahul, et kauaoodatud kohtumine lõpuks toimus, kuid õhku jäävad küsimused, miks toimus kohtumine just nüüd, milline otsus tehakse tehase kasutusloa osas ning milline saab olema koostöö pärast valimisi.
