Stina Andok / foto: Lauri Peil.
Märjamaal, Valgu mõisapargis toimusid eelmisel laupäeval, 14. oktoobril Eesti meistrivõistlused cyclo-crossis.
Kuldmedaliga pärjati juba kolmandat aastat järjest Martin Loo (Hawaii Express).Võitjale järgnesid Peeter Pruus (Rietumu Banka-Riga) ja Caspar Austa (Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi). Naistest kaitses tiitlit Mari-Liis Mõttus (Haanja Rattaklubi), talle järgnesid Iiris Takel (Kalevi Jalgrattakool) ja Greete Steinburg (Spordiklubi Rakke).
Kuni 23-aastaste jalgratturite seas moodustasid esikolmiku Siim Kiskonen (Kalevi Jalgrattakool), Kristjan Johanson (Viljandi Rattaklubi) ja Kirill Tarassov (Kalevi Jalgrattakool). Naisjuuniorite esikolmikusse kuulusid Merili Sirvel, Mathilde Manuela Nigul ja Kersti Johanna Ojasild. Meesjuunioritest moodustasid esikolmiku Markus Pajur, Marten Jõeäär ja Karl Brent Premet.
Seeniorite esimeses kategoorias M/N30 olid kolm kiiremat Tarmo Kopli, Andre Kull ja Reiko Rosenthal. Seeniorite teises kategoorias M/N40 aga Magnus Krusemann, Joonas Maanurm ja Indrek Epner.
Võistlussõit toimus 2,5 kilomeetri pikkusel ringil Valgu mõisapargis. Võistlustel oli osalemisõigus üksnes kehtivat litsentsi omavatel ratturitel, võistlejate paremusjärjestus selgitati võistlusmaa läbimiseks kulunud aegade põhjal ning punkte jagati vastavalt UCI määrustele.
Eesti meistrivõistlustel esikohale tulnud ratturile omistati oma vanuseklassi Eesti Vabariigi 2017 aasta meistri nimetus ja autasustati Eesti Jalgratturite Liidu kuldmedali ja diplomiga. Teisele ja kolmandale kohale tulnuid autasustati vastavalt hõbe- ja pronksmedali ning dilpomiga.
Valgu mõisapargis toimusid cyclo-cross meistrivõistlused teist aastat, kuid erinevaid rattavõistlusi on nendel radadel peetud juba varemgi. Tänavu startis cyclo-crossi meistrivõistlustel kokku 196 ratturit, kelle hulgas oli ka 14-aastaseid osalejaid, mis viitab võistluste direktori Raul Aarma hinnangul sellele, et rattaspordil on huvilisi ja järelkasvu. Aarma sõnul saavad aga sellised meistrivõistlused toimuda üksnes siis, kui kogukond seda ise soovib. „Ilma Märjamaa valla ja kohalike toeta ei oleks see võimalik olnud,“ on Aarma võimaluse eest tänulik.
