Haldi Ellam / foto: Kristi Lijur.
Laupäeval, 14. oktoobril toimus Raplas kohapärimuse sügisseminar, kus Eesti Kohapärimuse Keskuse korraldatava kohapärimuse kursuse II lend tutvustas oma uurimistulemusi ning kursuse lektor ja juhendaja Jüri Metssalu kõneles tänavusest Rapla ja Hageri kihelkonna looduslike pühapaikade uuringust.
Teist aastat toimuvate kohapärimuse kursuste aktiivsemad osalejad jagasid seminaril üheksa kuu jooksul kogunenud kogemusi ja uurimistulemusi. Uurimisteemadest kumasid läbi looduslikud pühakohad – hiiepaigad, allikad, rändavad veekogud; linnamäed, sadamakohad ja muinasaegne merepiir; surnumäed, kalmed ja külakalmistud; erilised kivid; taluarhitektuur, hävinenud talud, varasemad ja hilisemad sõjad, Kuusiku lennuvälja rajamine, mõisate paiknemine ja mõju, perekondade lood ja imelised nähtused.
Pille Roonurm avas oma ettekande esimeses osas fotokollaažide kaudu kogu kursuse olemuse, tutvustades loenguid, lõunatunnivestlusi ning huvitavamaid hetki Tartu mäluasutustes. Uurimistöös keskendus ta Mõisamaa ja Laeste maastikele ning kõneles ühtaegu oma isiklikust suhtest paikadega.
Ühe kursuslasena tõin päevavalgele unustatud ja maastikul tuvastatava hiiekoha ja hiiekivi Klooga järve ääres ning rääkisin, mis tundeid tekitas viikingiajal asustatud piirkonnas metsa kasvanud maastikul Linnamäe ja Surnumäe otsimine. Lisaks Kloogale uurisin Saaremaa idaosas paiknevat arhailist Väike-Rahula küla, mille ajalugu ulatub tõenäoliselt samuti viikingiaega ning mis 1000 aastat tagasi võis paikneda mere ääres ning olla üks sadamakohtadest.
Kuusiku-Nõmme külavanem Ülle Pikinen rääkis põhjalikult oma küla pärimuspaikadest. Jüri Metssalu hinnangul oli üks huvitamaid leide tema uurimistöös Teljemägi, mille kohta seni pole arhiividesse pärimust kogutud. Kodila elanik Heini Raadik kõneles talle, et Teljemäe küünis olnud kunagi sõja ajal kangasteljed üleval ja naised kudunud seal kangast. Teise jutu järgi olevat Teljemäel ära kadunud Rootsi kuninga mõõga kuldne käepide.
Kristiina Tänavsuu kõneles oma talude saamisloost ja ümbruskonna muististest. Talle kuulub mitu vana talukohta Palmse mõisa maal Uuskülas. Keskseks taluks on arhailine Tooma talu, mille rehielamu on Eesti kontekstis haruldasena ehitatud üleni paekivist. Lisaks asub talu vanas saunas allikas, millest võetakse pesemise jaoks vett. Tänavsuu tegeleb vanade hoonete ja õuede korrastamise ja renoveerimisega ning kogub ühtaegu talude ja ümbruskonna paikade kohta külarahvalt pärimust.
Jüri Metssalu tegi omakorda kokkuvõtte Rapla ja Hageri kihelkonna looduslike pühapaikade uuringust, mille käigus koondati ja töötati läbi pühapaikadest kõnelevad arhiiviteated ning kevadel ja suvel uuriti ja kirjeldati olulisemaid riikliku kaitseta kohti maastikul. Uuringu tulemusena inventeeriti Rapla kihelkonnas 17 ja Hageri kihelkonnas 15 pühapaika, mille seas on mitmed ilusad ja hästi säilinud hiiekohad.
Kursuse käigus tutvusime kohapärimuse olemuse, uurimisallikate ja -metoodikaga. Saime ülevaate olulisematest pärimuspaikadest, milleks on puud, kivid, allikad, kalmistud, kabelikohad, looduslikud pühakohad. Õppisime ka, kuidas külaelanikke intervjueerida ja kuidas kogutud pärimust nõuetekohaselt vormistada.
Tartu mäluasutuste päeval õppisime tundma ja kasutama Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi kogusid. Käisime ka ekskursioonil tänavu uude majja kolinud Rahvusarhiivis ja tegime otsinguid Tartu Ülikooli arheoloogiakabineti arhiivis.
Igal kursuslasel oli võimalus uurida endale meelepärast piirkonda, alustades arhiiviandmete kogumisega, viies läbi välitööd külaelanikke küsitledes ja paiku kaardistades ning vormistades kogutu nii, et see säiliks võimalikult hästi. Kõige olulisemana võtsid kõige rohkem energiat, aega ja kütust välitööd, mis kujutasid endast maastikel orienteerumist mitmesaja aasta vanuste ning tänapäevaste kaartide abil; võhivõõraste, aga ka tuttavate inimeste ja sugulaste intervjueerimist eriliste kohtade teemal ning nähtu ja kuuldu salvestamist, töötlemist ja tulemuste vormistamist – kõik selleks, et pärimus ja paigad omavahel siduda ning teadmised tulevikuks talletada.
Lõpuseminaril täheldati, et pärast kohapärimuse kursust ei jäta ükski rändrahn enam kursuslasi külmaks ning igaühe südames püsib lootus avastada mõni seni leidmata jäänud lohukivi. Samuti saime kursusel aimu, kui rikkalik ning hoidmist väärt on Eesti pärimusmaastik koos meid ümbritseva loodusega. Lisaks teadmistele tõi kursus endaga kaasa uusi, põnevaid tutvusi ning meeliülendavaid arutelusid sütitavatel teemadel maitsvate roogade saatel.
Kursuse juhendaja Jüri Metssalu ütles tänavuse kursuse kohta, et võrreldes eelmise aastaga oli osalejaid küll veidi vähem, kuid loengupäevad kujunesid plaanitust oluliselt pikemaks, sest osalejate huvi oli suur ja küsimusi palju. „On väga kosutav töötada inimestega, kelle suhe kodumaastikega on nii elav ja tundlik,“ tõdes Metssalu. Kursusel osales kokku 12 inimest Raplamaalt, Harjumaalt, Tallinnast ja Lääne-Virumaalt.
