Alar Mutli, valimisliidu Rapla vallakodanike Liit esinumber
Rahvas on taaskord rääkinud. Mõned aktiivselt, kas siis arvutil klahve klõbistades või vanamoodsalt pabersedelit valimiskasti lastes. Teised passiivselt mitte midagi tehes ja arvates, et neid see valimiste värk ei puuduta. Vaikimine pidavat nõusolekut tähendama.
Ja ega siis muud teha polegi kui leppida sellega, mida aktiivsem pool otsustanud on. Aegjoonel järge ajades saab tõdeda vaid üht: passiivsete kaasarääkimatute osa on kord-korralt suurenenud. Ikka nii paari protsendi võrra. Vaid kriipsu võrra üle poole on Rapla vallas veel neid, kes juhtimisprotsessis kaasa soovivad rääkida. Natuke vähevõitu.
Järgmisel neljal aastal valimistest osavõtust enam ei räägita. Küll aga mõjutavad valdade tegemisi kokkuloetud hääled ja selle põhjal arvestatud volikogude mandaatide jaotus. Rahva tahte kohaselt jaotatud kohad lähevad ümbervaatamisele alles aastal 2021. Seniks on jaotuskava lukus.
Valimistulemused peaks olema hinnang volikogu liikmete senitehtud tööle. Või siis avanss lootuses, et uus jõud suudab omavalitsuse juhtimise paremuse poole pöörata. Toetusprotsendi ja koos sellega ka kohtade kadumine volikogus ei tähenda iseenesest ju midagi muud kui inimeste rahulolematust. Teisiti tõlgendada pole seda võimalik.
Vaataks mõningaid trende, mis viimase 8 aasta jooksul on toimunud. Esmalt jääb kindlasti silma valimisliitude üsnagi jõuline esiletõus. Hirm, et haldusreformiga suuremaks muutuvad vallad annavad eelise just erakondadele, pole vähemalt sel korral veel täitunud. Isegi vastupidi. Kui 2009. aastal võtsid Rapla vallas omavahel mõõtu ainult erakonnad, siis 2013. aastal kuulus rohkem kui kolmandik häältest juba valimisliidule. Nendel valimistel on see toetusprotsent veelgi kasvanud.
Seekordse tõusutõuke andis kindlasti ka VL Ühinenud Kogukond lisandumine meie poliitmaastikule. Nemad võivad käesolevaid valimisi kindlasti õnnestumiseks pidada. Osaledes esmakordselt värske jõuna, kogusid nad kuue mandaadi jagu toetushääli. Respekt.
Teine uus tulija, kes ennast meie maakonnas kindlasti võitjate hulka võib arvata, on EKRE. Ei usu hästi, et siin kunagine Rahvaliidu kuvand suurt rolli mängib. Kas keegi oskab aga anda usutavat seletust, miks just Raplamaal on EKRE toetus tunduvalt suurem kui mujal Eestis? Maakondlikus mõõtmes on nad erakondadest selgelt tugevaimad, edestades IRLi nelja ja Reformi- ning Keskerakonda suisa kümne protsendiga. Tõsi, valimisliitude tulemusele jäävad nemadki selgelt alla.
Kõik ei saa võita. Kaotajaid peab ka olema. Rapla vallas on nendeks seni koalitsiooni moodustanud erakonnad. Nelja aasta tagune otsus oma jõud ühendada ja Vallakodanike Liit opositsiooni jätta on saanud rahvalt hinnangu. Paraku üsna negatiivse. Kui neli aastat tagasi kogusid senise koalitsiooni moodustanud erakonnad kokku 64% häältest, siis selleks korraks jäi sellest toetusest alles vähem kui pool ehk siis 30%. Sotside tookordne lõhenemine on viinud selleni, et nemad seekord valimiskünnist enam ei ületanud.
Kui Keskerakond on oma kaks mandaati säilitanud, siis nii IRL kui ka Reformierakond on kaotanud volikogus kolm kohta. Viimase jaoks on langus eriti järsk. Kogusid nad ju 2009. aastal omavalitsuste valimistel tervenisti 52% Rapla valla valijate toetuse.
Lõpetuseks mõni sõna ka Rapla Vallakodanike Liidust. Tõsiasi on see, et oleme teist korda järjest valimiste võitjad. Samas peame tõdema, et võrreldes 4 aasta taguse ajaga on ka meil üks mandaat vähem. Arvestades lisandunud jõududega, pole seda palju, aga ikkagi… Peame oma tööga taas usalduse võitma.
Päris viimase asjana tahan tänada kõiki, kes võtsid vaevaks valimisprotseduur läbi teha. Meie eriline tänu kuulub teile, kes te Rapla Vallakodanike Liitu usaldasite.
