Stina Andok / fotod: Siim Solman
2004. aastast tegutseb Raplamaal Arca Nova majatehas, kus projekteeritakse, toodetakse ja ehitatakse monteeritavaid puitkonstruktsioone. Lisaks puidust eramutele ja kortermajadele hakatakse tehases lähitulevikus tootma ka puidust tulevikulinna.
Arca Nova Raplamaa tehase saamise lugu sai alguse juba 1990-ndate aastate alguses, kui Eesti Kaubandus-Tööstuskoda tõi Norra investorid ja ettevõtjad Eestiga tutvuma. Majatehase tegevjuhi Marek Jallai sõnul läks ühele Norra ettevõtjale meie toonane eluolu väga hinge.
„Ta vaatas, et inimesed on nii vaesed, tööd ei ole,“ kirjeldab Jallai. Sellest tekkis ärimehel idee, et Eestisse võiks luua Norra kontserni Arca Nova filiaali. Nii saaks ta ühest küljest aidata kohalikku eluolu parandada ja teisest küljest kasutada siinset soodsamat tööjõudu.
Sellest läks kümme aastat mööda, enne kui leiti sügavalt Rootsimaalt ehitusinsener Marek Jallai. „Tuttavate kaudu leiti mind üles,“ räägib Jallai. Sel ajal tegeles ta majade ehitamise äriga Rootsis. „Mõtlesin natuke aega, kuni otsustasin, et tulen tagasi, teeme tehase ära ja hakkame tööle.“ Nii kerkiski Arca Nova majatehas 2004. aastal esialgu Kohilasse. Kaks aastat hiljem koliti Juuru. „Leidsime juhuslikult hoone, mis meile sobis,“ selgitab Jallai kolimise põhjuseid. Tänaseks on hoone renoveeritud ning uus osa endisele Juuru sovhoosi töökojale juurde ehitatud. Järgmisel aastal on plaan ruume veelgi laiendada.
Vajadus ruumi juurde saada on seotud töömahu pideva suurenemisega. Jallai sõnul ei ole nad pidanud end pidevalt reklaamima, sest päringuid tehakse pidevalt ja nii palju, et nendega on keeruline järge pidada. Kui puidust majad ei ole kellegi jaoks enam mingi uudis, siis see, kuidas ja mida Arca Nova tehases tegelikult tehakse, on kohati tegelikult isegi väga uuenduslik.
Kuigi Arca Nova tehases luuakse ehitusvaldkonnas innovaatilisi lahendusi, jõuavad need kasutajateni siiski enamjaolt Norras ja Rootsis, kuhu peamiselt praegu majatehases loodud konstruktsioonid jõuavad. Norrale ja Rootsile järgnevad Eesti ja Soome ning perspektiivsed sihtpunktid on veel ka Inglismaa ja Venemaa. Jallai sõnul ei ole Eestis täna ühtki suuremat puidust projekti ning seetõttu ei ole ka see, mis Skandinaavias ehituses toimub, meie meediasse ja seega ka teadvusesse väga palju jõudnud.
Norra mõistes on Jallai sõnul puit täna soodsam kui betoon, kuna betoonitööd on seal väga kallid ja ka kiirus mängib suurt rolli. Nimelt valmivad puitkonstruktsioonid tehases väga kiiresti. Juurus asuvas Arca Nova majatehases on pidevalt mitu projekti paralleelselt tegemisel. Jallai toob näite, et kui esmaspäeval projektiga pihta hakata, on reedeks maja juba püsti pandud.
Ühepereelamute puhul võtab olenevalt maja suurusest ja kõrgusest konstruktsioonide kokkupanek kaks päeva. Kõige suuremat ajalist investeeringut nõuab see töö, mis eelneb projekti töösse minemisele, ehk planeerimine ja muu selline.
Projekti põhjal lõigatakse materjalid ette ning pannakse seejärel joonise järgi kokku. „Nagu legod,“ ütleb Jallai. Kui üks sein saab valmis, võetakse ette uus komplekt ja hakatakse uuesti peale. Seejärel laaditakse valmis saanud seinad auto peale ja viiakse krundile, kus toimub montaaž. Tehases konstruktsioonide valmistamise üks suur eelis on ka näiteks töötajate ohutus ja mugavus, kuna sõltumata ilmast tehakse tööd garanteeritult kuivades tingimustes.
Töötajaid on Arca Nova majatehases praega natuke üle kolmekümne ja ka nemad saavad tunda, et ettevõttel läheb hästi. Tehase ruumid on avarad, valgusküllased ja soojad. Seda nii tehase töö- kui ka puhkeruumides. Tööaega loetakse elektrooniliselt, töötajad registreerivad oma tööle saabumise näpujäljega ning võtavad masinast ka töökäsu. Helimärguanne kutsub töötajaid kõiki ühel ajal pausi tegema. Kokku tehakse kaks kümneminutilist pausi ja üks kolmekümneminutiline paus tööpäeva jooksul. Kui pausi ajal niisama istuda ei taha, saab ka pinksi mängida, sest selleks on võimalused ettevõtte ruumides loodud.
Uuenduslikud ei ole mitte ainult töömeetodid ja töökeskkond, vaid ka sealsed inimesed. Näiteks on majatehase projekteerija seadnud oma eesmärgiks infotehnoloogia poole arendamise. Nimelt on ettevõte alles hiljuti kasutusele võtnud virtuaalreaalsuse prillid, mille abil nad saavad senisest operatiivsemalt klientidele oma teenuseid tutvustada.
„Prillid on teil kodus ja meil siin. Laadite faili alla ja saate oma prillidega vaadata, kuidas maja seest välja näeb,“ kirjeldab tegevjuht Jallai protsessi. Lisaks saab ka QR-koode kasutades laadida oma telefoni vastava faili ning telefoni abil virtuaalselt oma kodus ringi vaadata.
Virtuaalreaalsuse prillidega saab oma tulevase kodu nii seest kui ka väljast enne ehitusprotsessi algust üle vaadata ja seega Jallai hinnangul ka oluliselt kiiremini teha mõistlikumaid otsuseid. Kuna selliste prillide kasutamine on alles hiljaaegu taskukohaseks muutunud, on teenus praegu väljaarendamisel ning seda esitletakse kui uut võimalikku lahendust.
Puidust plussenergiamajad
Uued ja põnevad lahendused on Arca Nova tehases kaasatud ka konstruktsioonide loomise protsessis. Nimelt on sõlmitud kokkulepe Soome biomajanduse novaatoriga, ettevõttega Metsä Wood, kellega üheskoos aidatakse luua säästvamat ja ökoloogilisemat tulevikku.
Tegemist on pilootprojektiga, millega luuakse Norras linnalaiendus umbes 1000 korteriga, mis tähendab, et tulevikus võiks sealses puidust kortermajade piirkonnas elada umbkaudu neli tuhat inimest. Eestis midagi sarnast praegu ei toimu ega ole ka plaanis.
„Eesti jääb maha igasugustest sellistest arengutest,“ ütleb Jallai. Praegune seadusandlus lubab teha kuni kolmekorruselisi puitkonstruktsioonidega maju ning arutatakse, et võiks teha kuni kaheksakordseid. Samal ajal tehakse mujal maailmas juba üle kümne korrusega hooneid.
Norra pilootprojektiga kavandatavale linnalaiendusele on planeeritud luua plussenergiakortermajad. „Päikesepaneelid on integreeritud katustele, fassaadidele ja korter toodab rohkem energiat, kui sina maksad. Puudub energiakulu,“ räägib Jallai. Ka Eesti seadusandlus liigub mehe teada selles suunas. „On otsustatud, et need tulevad, aga järjekorras ilmselt olmehooned esiti ja elukondlikud hiljem. Norra ei ole otsustanud, aga teeme, kuna see on inimeste jaoks põnev.“ Jallai sõnul muudavad sellised puidust linnad inimeste arusaama tänapäeva tehnoloogia võimalustest.
Tänapäeva tehnoloogia võimaldab näiteks ehitada ka juba olemasolevale kivimajale puitkonstruktsioonidest korruseid peale. Kontseptsioonist „Plaan B“ ja „linn linna kohal“ on haaratud näiteks ka Metsä Wood. „Plaan B tähendab seda, et maailma on vaja päästa, see on läinud hukka. Selleks, et luua uut linna, uut infrastruktuuri, on see räige ökoloogiline jalajälg, et võetakse maha metsa, et teha ruumi jne,“ selgitab Jallai ning lisab: „Kui teed kaks korrust olemasolevale majale peale, siis linnailmes väga palju ei muutu, aga saab mahutada rohkem inimesi linna elama.“ Jallai näeb, et see on ehituse tulevik, kuid päris sinnamaani veel jõutud siiski ei ole.
Metsä Woodi juhendamisel, nende tehnoloogiat kasutades hakatakse Arca Nova tehases tulevikulinna majade konstruktsioone kokku panema. Esimesed materjalid on ka juba kohale jõudnud ning katsetused algavad novembri keskel.
„Eesmärk on aasta lõpuks uute asjade tootmine juurutada, et uuel aastal hakata põrandaelemente tootma.“
Arca Nova tegevjuhi Marek Jallai sõnul on huvitav, et Raplamaal ollakse sattunud sellisesse olukorda, et tegeletakse just selliste teemadega. „Mis puudutab seda tehnoloogiat, oleme Eestis esimesed ja kui projekt käivitub, siis see loob siia võib-olla kolmkümmend töökohta juurde.“
Norra tulevikulinna ehitatakse hinnanguliselt kümme aastat, seega on kümneks aastaks tehasele töö garanteeritud. Jallai hinnangul võib aasta-kahe pärast ka Eestis puidust kortermajade ehitamine reaalsuseks saada. „See idee kannab. Kui vaid rohkem inimesi saaks aru, et areng toimub,“ sõnab ta.
