Helerin Väronen / foto: Siim Solman.
Kohila raamatukogus avati 20. oktoobril Anu Purre kunstistuudio õpilaste raamatuobjektide näitus „Lugupidamise ja naudinguga“. Näitusel on seitsmes vitriinis eksponeeritud kunsti abil hukkumisest päästetud ja tegemisnaudinguga valminud erinevad raamatud.
Kuna tegemist oli ettelugemispäevaga, alustas Kohila raamatukogu juhataja Tiiu Talu näitust Doris Kareva luuletusega “Elul ei ole lugu…”. See luuletus lõpeb sõnadega “Elu ei ole lugu, vaid lootus ja loomine.” Ja eks see loomine olegi kõige olulisem.
Näituse raamatukokku jõudmise kohta rääkis Talu, et ta oli Anu Roosillalt küsinud, kas tal on mõni idee ja Roosild pakkus, et Anu Purre kunstistuudios tehakse kunsti, mis näitusele sobiks. Talu lisas, et võib-olla saab mõni näituse külastaja ka ise pisiku mõne kunstiliigiga tegeleda, õppida pole ju kunagi liiga hilja.
Purret rõõmustas, et nad said näituse jaoks koguni seitse vitriini. Tegelikult oleks eksponeerimist väärivaid teoseid olnud kaks korda rohkem kui seekordne 46, kuid ülejäänud ei jõudnud õpilaste käest tagasi stuudiosse. Enda ja oma õpilaste kohta ütles Purre, et nad on tõelised raamatufännid, püüavad päästa vanu raamatuid või luua hoopis uusi. Päästetud on näiteks nõukaaegseid raamatuid, mis muudetakse imelisteks kihilisteks või maalitud objektideks. Kunstistuudiol läheb sel aastal juba viies hooaeg ja Purre arvates on õpilased ja nendega tegelemine lausa nii tore, et ta tuli selle jaoks riigitöölt ära.
Paar huvitavat juhtumit ka. Helen Kaigu, kelle pilti raamatust kasutatakse ka näituse plakatikujunduses, avastas, et tema värvitav raamat on pühendatud kellelegi Helenile. Maiu Kangur aga otsustas, et teeb NSV Liidu ajalooõpikusse kollaaži Eesti näitlejatest. Millegipärast pani ta Lembit Ulfsaki teistest eraldi ja mõni aeg hiljem Ulfsak suri.
Kolmes vitriinis on eksponeeritud raamatud, mis on muudetud kunstiks, neljas vitriinis on aga välja pandud isetehtud raamatud. Näiteks Malle Lehtmets on teinud karpraamatu. Selline stiil on maailmas praegu väga populaarne. Karbi võib teha ise või kasutada kommikarpi, mis täidetakse siis miniraamatutega.
Lehtmetsa tehtud oli ka tavapärasest erinev ümar raamat. Näha sai ka raamatut vanadest lõikelehtedest, mis sai loodud Leonhard Lapinile mõeldes, kes ka kord sarnase kunstiteose tegi. Näituselt leiab veel voldikraamatuid ehk leporellosid ja pastakajoonistustega täidetud raamatuid. Märkimist väärivad bambusköited ja Laura Roosi täpiline raamat.
Raamatukunst on väga populaarne kunstiliik ja sellega tegelevad väga paljud kunstnikud kogu maailmas. Purre sõnas, et selle näitusega näitavad nad oma suurt lugupidamist raamatute vastu ja samas oli see ka nauding kujundada ja luua midagi uut. Kuigi Purre arvates ei ole tegu väga suure näitusega, sõnas Kohila valda esindanud kultuurinõunik Sigrid Põld, et iga näitus väikses kohas on siiski suur näitus.
Näitus on avatud 30. novembrini raamatukogu lahtiolekuaegadel. Näituse kujundaja oli Eteri Tõlgo ja kaaskujundaja Kai Tõnspoeg.
