Tõnis Tõnisson.
Me oleme jälle pika nina saanud. Kaks aastat tagasi lubas värskelt majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi etteotsa saanud sotsiaaldemokraat Urve Palo, et kui omavalitsused võtavad asja enda kätte ja asuvad paigaldama kaablit kiire internetiühenduse viimiseks maapiirkondadesse, siis toetab riik seda ettevõtmist kahekümne miljoni euroga. Ja omavalitsused võtsid (tõsi, mitte kõik!), vaatamata sellele, et nad olid juba likvideerimisel (või just selle pärast, sest riigi huvi selles ei uskunud enam keegi!) asja enda kätte ja tegid lairiba ühenduse vajaduse kaardistamisel ära kolossaalse töö.
Tuhanded inimesed, kellel ei olnud enam mingit usku XX sajandist XXI sajandisse pääseda, olid taas lootma hakanud, et äkki on siiski imed olemas… Aga võta näpust! Vaevalt olid valimised läbi saanud ja haldusreform, mis pidi inimeste elu maal justkui lihtsamaks ja kergemaks muutma, toimunuks loetud, kui minister Palo tegi elegantse kannapöörde ja teatas: figuškit teile! Vallad, jätke tõmblemine – riik kuulutab lairiba ühenduse rajamiseks välja konkursi. Kõige vahvam selle juures on, et me kõik teame juba, et võidu seal saavutab täiesti juhuslikult riigile kuuluv Elektrilevi, kes ei tea, kuhu rahvalt kogutud miljoneid matta.
Ka seda oleme juba kuulnud, et loodetavasti kasutab konkursi võitja mingit osa valdade poolt kogutud informatsioonist, kuid loomulikult ei tähenda see, et kiire internet peab jõudma igasse metsatallu, nagu rääkisid omavalitsused. Olgu, see pole ju esimene kord, kui poliitikud meid petavad. Võiks juba harjuma hakata ja mitte iga loosungi järel ummisjalu tormama hakata.
Mõnda muud pettumist võtamegi juba tunduvalt kergemini kui mõned aastad tagasi, kuid seekord on kogu see mäng lihtsalt äärmiselt küüniline olnud. See ei ole võrreldav labase praamiliikluse korraldamisel tehtud trikiga, mis läks riigile üksjagu maksma. Üks poliitik kustutas seekord arrogantse üleolekuga tuhandete maainimeste usu sellesse, et riik hoolib ehk tõesti igast kodanikust.
Normaalses euroopalikus riigis peaks erakond tegema sellele ministrile ettepaneku astuda oma ametist usalduse kaotanuna tagasi. Nüüd ongi küsimus veel ainult selles, kas Eesti sotsiaaldemokraadid on küllaldaselt küpsed selleks, et mõista, millist kahju on minister Palo teinud nii kogu riigile kui ka neile endale.
Teiseks tuleks küsida, kas riigil ehk valitseval koalitsioonil on küllaldaselt oidu mõistmaks, et Palo käitumist saab heastada ainult sellega, et omavalitsuste alustatu lastakse neil ka kõiki interneti vajajaid arvestades lõpuni viia. Kahtlane, kas ikka on.
