Maie Kalmiste,Kehtna raamatukogu direktor / foto: Tiina Vaher.
Traditsioonilised raamatukogupäevad said 30. oktoobril punkti, kuid ettevõtmised raamatukogudes jätkuvad.
Eesti Lastekirjanduse Keskuse algatusel tähistatakse alates 1994. aastast 20. oktoobril ettelugemispäeva. Ettelugemine ei ole ainult lastega seotud ühistegevus. See on sisukas ajaveetmise viis ka täiskasvanutele, kellel näiteks iselugemine on raskendatud. See päev tuletab kõigile meelde, kui tore on ette lugeda, lugemist kuulata ning kui oluline on ettelugemine lastele. Traditsioon on meieni jõudnud Rootsist.
Uuringud on näidanud, et lapsi, kes soovivad õhtuti unejuttu kuulata, on rohkem kui vanemaid, kes oma lastele jutte loevad.
Raamatukogupäevad laste ja noorte kultuuriaastal andsid ka Kehtna raamatukogule rohkelt võimalusi lapsi ja noori raamatukokku kutsuda. Said kokku (ette)lugeja, tekst ja kuulajad. Pidasime oluliseks, et lapsed saaksid viibida raamatute keskel. Meil on kohaliku lasteaia Siller töötajate abiga sealsete kasvandikega juba pikaajalised head suhted. Mudilastega vestles, luges ette, mängis ja meisterdas lasteaia- ning raamatukogutöötaja Pille Matt.
Jätkasime ka möödunud õppeaastal alustatud traditsiooni põhikoolis, kus hommikutundidel vanemad noorematel õpilastel külas käisid. Algklasside õpilastele lugesid lugusid ette kooli direktor Liivi Siim ning üheksanda klassi õpilased Griseldis, Eneli ja Samuel. Oleme tänulikud ettelugejatele nende lugude eest, samuti täname õpetajaid, kes ideega kaasa tulid, ja eelkõige kooli huvijuhti Kersti Mäevälja. Kuigi raamatuid võib ette lugeda iga päev, tahaks sellel päeval alati rõhutada, kui oluline see on ning kui suur tähtsus on raamatutel ja lugemisel. Lisaks jutustatud loole on ju ettelugemise juures oluline ka koosolemine ja üksteise suhtes tähelepanelik olemine.
Seekord, kus ma ei olnud ise ettelugeja rollis, oli mul aega kuulajaid kõrvalt jälgida. Kas teate, kuidas lapsed kuulasid? Nad tõesti kuulasid! Hiirvaikselt. Huviga. Põnevusega. See pani mind kirjutama ka neid ridu siin. Et meelde tuletada, kui tähtis on lapsega koos olemine, koos lugemine, ettelugemine, koos kuulamine, ja alati vestlemine, rääkimine sellest, millest lugesite.
Praegu veedetakse väga palju aega sotsiaalmeedias ja järjest vähem raamatutega. Nutiseadmete kaudu saadakse infot ja elamusi ju lihtsamalt ja kiiremini. Kodu on lapse esimene kool ja lapsevanem tema esimene ja tähtsaim õpetaja. Lugege ise raamatuid ja tehke lapsele neile meeldivad raamatud kättesaadavaks. Lapsed armastavad jutte ja lugusid korduvalt kuulata. Ärge tüdinege.
Raamatud õpetavad, arendavad, annavad nõu, emotsioone ja mõtlemisoskusi. Jutte kuulates mõistab laps paremini põhjus-tagajärg seoseid, õpib vahet tegema heal ja halval. Ettelugemine arendab lapse tähelepanuvõimet, mis on vajalik selleks, et ta suudaks keskenduda. See arendab kuulamisoskust ja kujutlusvõimet. Sõnad kuulmine ja kuulamine erinevad küll vaid ühe tähe poolest, ometi on nende sisu väga erinev. Kuulmine ei nõua erilist pingutust. Kuulamine seevastu on oluline osa suhtlemisprotsessis, mis eeldab keskendumist rääkija jutule, tähelepanu suunamist rääkijale ja kõrvaliste tegevuste lõpetamist. Kuulates on meie eesmärk olla kohal ja mõista. Ka kuulamine on õppimise võimalus, on aktiivne protsess, mis nõuab kaasamõtlemist.
Lugude jutustamine ja ettelugemine tekitab huvi lugemise vastu, millest võib kujuneda meeldiv sõltuvus. Lugema panna ei saa käskude ega keeldudega, vaid isu tekitamise, julgustamise ja eeskuju näitamisega. Kui laps kuuleb ja näeb, kuidas loetakse, hakkab ta ka ise proovima. Kiitke selle eest, leidke selleks aega ja olge abiks. Esimene tõsisem kokkupuude raamatutega ei tohiks toimuda sundimisega, muidu on tulemuseks vastupidine efekt.
7-8-aastaselt kujuneb enamik lastest iseseisvateks lugejateks. Lugemisest saab mõtlemise ja õppimise tööriist. Ometi ei pruugi lugemine olla veel päris ladus ja kõik loetu arusaadav. Ka juba lugema õppinud lapsele tuleks kodus ette lugeda. Kuigi laps tunneb tähti ja oskab sõnu kokku lugeda, nõuab lugemisprotsess ise nii palju keskendumist, et on raske haarata jutu sisu ja mõtet. Tundke huvi, kuidas ta aru sai, kuidas talle meeldis. Tunnustage lapse maitset ka siis, kui see teie arvamusega ei sobi. Ärge otsustage lapse eest. Lugeda midagi on parem kui mitte midagi lugeda.
Olge abiks. Teie laps on seda väärt.
