Katri Reinsalu / foto: Siim Solman.
Esimene lumi tabab liiklejaid alati ootamatult. Eelmisel neljapäeval aknast välja vaadates oli maa täiesti valge. Mõistagi ei olnud kõik autojuhid jõudnud veel rehve vahetada ja nii mõnedki vältisid võimalusel autosõitu.
Tänaseks on lumi kadunud, kuid sellest hoolimata tasub meelde tuletada, kuidas nii autojuhid kui ka jalakäijad end talveks ette saaksid valmistada. Valitsevad ju ka praegusel ajal öösel miinuskraadid ning teele langevad sademed muudavad liiklusolud libedaks. Küsimustele vastab Rapla politseijaoskonna patrullitalituse juht Margus Kaldma.
Kuidas valmistada oma auto ette talvisteks oludeks?
Selleks, et oma autole talvistes tee- ja ilmaoludes kindel olla, peaks iga sõiduki omanik ja valdaja auto talveks ette valmistama. Ma ei saa endale võtta sõiduki tehnilise eksperdi rolli, kuid mõned olulised asjad ohutuks liiklemiseks tooksin siiski välja.
Alates 1. detsembrist on talverehvide kasutamine kohustuslik, kuid sõltuvalt tee- ja ilmastikuoludest võib suverehvid välja vahetada alates 15. oktoobrist. Erandina lubatakse talverehve kasutada alates 1. oktoobrist, kui tee- ja ilmaolud muutuvad talvisteks. Öised miinuskraadid ja sademed muudavad teed libedaks ja oht on musta jää tekkimisele. Arvestama peab, et must jää ja libedus võivad püsima jääda ka päevasel ajal, seda just metsavahelistel lõikudel.
Talverehvide arvelt ei maksa kokku hoida. Kuigi seaduse järgi on lubatud kasutada talverehve, mille mustri jääksügavus sõiduautodel on 3,0 mm, siis lumisel ja lörtsisel teel ei taga see piisavat haarduvust. Oluline on sealjuures ka rehvi tootmise aeg. Rehvidel, mille vanus on rohkem kui 7 aastat, hakkab koostises toimuma muutusi ja need muutuvad kõvaks, nn plastikuks ja sellised rehvid ei taga enam piisavat haardumist. See aeg võib olla sõltuvalt tootjast erinev. Tootmisaasta ja -nädal on neljakohalise numbrina märgitud iga autorehvi peale.
Sõidukil võib kasutada kas naastrehve või lamellrehve. Ühel ajal nii lamellide kui ka naastude kasutamine ei ole lubatud.
Sõiduki tuled peavad olema töökorras igal ajal, kuid siiski soovitaksin need üle kontrollida. Esitulede laternad peavad olema õigesti reguleeritud, nende klaasid peavad olema puhtad, läbipaistvad ja vigastusteta.
Salongi klaasid tuleb hoida puhtad nii väljast kui ka seest. Siinjuures toonitaksin, et enne sõidu alustamist tuleb härmas esi- ja külgmised klaasid ning küljepeeglid puhastada. Külmadel hommikutel näeb liikluses päris sageli selliseid sõidukeid, mille esiklaas on puhastatud vaid osaliselt, kuid see ei taga piisavat nähtavust. Varuge enne sõidu alustamist piisavalt aega. Sõiduki mootori käivitamisel on soovitatav kohe lülitada salongi soojendus esiklaasile, nii väldite temperatuuride erinevusest tekkivat pinget klaasis ja selle purunemist.
Mis peaks kuuluma kindlasti sõiduki varustusse talvisel ajal?
Kindlasti lumekraabits ja võimalusel ka väike labidas. Pikemate sõitude korral peaks arvestama piisava kütusevaruga. Vaatamata sellele, et sõiduki salong on tavapäraselt soe, peaks kindlasti kaasas olema ilmastikule vastav riietus, et võimalike viperuste korral (sõiduki rike, liiklusõnnetusse sattumine vms) ennast külma eest kaitsta.
Seaduse kohaselt peab autos olema ohutusvest, mida juht peab pimedal ajal teel peatunud sõidukist väljudes kandma. Väga tark ja hooliv oleks autos hoida helkureid oma kaassõitjate tarvis või ka selleks, et teel olles muuta nähtavaks pimedas kõndiv, ennast ja teisi ohustav jalakäija.
Mida pidada silmas autoga talvel liigeldes?
Talvistes tingimustes liigeldes tuleb unustada suvised sõiduvõtted. Tee on libe, autoga kiirendamisel ja peatumisel on vahemaa oluliselt pikem ja ajakulukam. Jäta endale piisavalt aega ja ruumi. Sõites hoia piisavat pikivahet, möödasõidul arvesta, et see oleks ohutu. Järsud roolipööramised, kiirendamised ja pidurdamised muudavad auto juhitamatuks ja see lõppeb paremal juhul teelt väljasõiduga.
Pimedal ajal liigeldes arvesta, et sa ei sõidaks nähtavuskaugusest ette. See tähendab, et peaksid sõiduki suutma peatada ootamatult teele ilmuva takistuse ees. Paraku seda sageli ei tehta, mistõttu metsloomade teele ilmumisel on kokkupõrget väga raske ära hoida.
Udutulede kasutamine ajal, mil see pole lubatud, loob ekslikult sellise tunde, et nähtavus teel ja tee servas toimuvale on parem. Kas olete proovinud pimedal ajal valgest toast õue vaadata? Näete vaid seda osa, kuhu valgus langeb. Silmad kohanevad kiiresti valge alaga ja seda, mis sellest väljaspool toimub, nad enam ei registreeri. Kui tekitate põhi- ja udutulede koos kasutamisega sõiduki ette paremini valgustatud ala, siis näetegi ainult seal toimuvat. Udutuled valgustavad tee servasid madalalt suunatud valgusega. Kui tee äärest peaks teele jooksma metsloom, siis näete ainult seda, et sõitsite loomale otsa. Reageerimiseks jääb aga aeg ja vahemaa liiga lühikeseks.
Millele peaks talvisel ajal jalakäijad tähelepanu pöörama?
Talvine libedus tänavatel ja kõnniteedel puudutab ka teid. Lisaks sellele, et tegelete tasakaalu hoidmisega, peate arvestama, et sõidukid ei saa nii kiiresti pidama kui suvistes oludes.
Hea on üle korrata tee ületamise lühireegel: „PEATU, VAATA, VEENDU“. Jalakäija suudab peatuda hetkega, sõidukid seda ei tee. Ülekäiguradadel veenduge, et sõidukijuht on teid märganud ja et ta saab pidama. Kindlasti tuleb see üle korrata ka oma lastele.
Lumerohketel talvedel kerkivad kõnnitee servadesse kõrged lumehunnikud, mis piiravad nähtavust nii jalakäijatel kui ka autojuhtidel. Isegi kui teie näete lähenevat autot, ei pruugi autojuht teid näha – PEATU, VAATA, VEENDU!
Kuidas jalakäijad end nähtavaks peaksid tegema?
Helkuri kandmine pimedal ajal on kohustuslik. Pigem olgu helkureid rohkem kui üldse mitte. Kui helkur kaob tänaval olles, aitab välja mobiiltelefon, mille valgustatud ekraan või sisse ehitatud taskulamp teid nähtavaks muudab. Väljas olles tuleta ka oma sõbrale-tuttavale meelde, et ta helkuri välja võtaks.
