Indrek Laanepõld, Lääne päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo juht
Päästeameti ohutusjärelevalve inspektorid puutuvad oma igapäevatööd tehes kokku erinevate inimeste, asutuste ja hoonetega. Tavapärase riikliku järelevalve käigus, kus inspektori kontrollkäigust on ehitise omanikku ette teavitatud, ootab neid ees enamasti täidetud tuleohutusnõuetega hoone. Tegelikkus on aga see, et selline olukord esineb ainult siis, kui kontrollist on ette teatatud.
Järjest harvemaks jäävad olukorrad, kus esineb puudusi, ning veel vähem esineb selliseid puudusi, mille kõrvaldamiseks tuleb teha omanikule ettekirjutus. See näitab, et inimeste teadlikkus tuleohutusnõuete täitmisest on tõusnud.
Inspektorite tööriistakastis on aga instrument nimega kontrollkäik, kus omanikule eelteavet külastusest ei anta. Ja nii avaneb väga paljudes hoonetes kahjuks hoopis teine reaalsus – hoonete omanikud ja valdajad teavad tuleohutusnõudeid, täidavad neid, kuid kahjuks ainult selleks hetkeks, et näidata seda kontrolli läbi viivale inspektorile. Peab tunnistama, et sellise rehepaplusega turvalisust kahjuks ei taga.
Just nimelt sellisesse olukorda sattus üks Lääne päästekeskuse inspektor, kes tegi järelkontrolli ja saabus ühte hoolekandeasutusse ette teatamata. Leides eest tõsised rikkumised, tõstatus küsimus, kuidas on olukord teistes sama tüüpi asutustes. Seal viibivad ju inimesed, kes vajavad igapäevatoimetustes abi ja ei ole suutelised iseseisvalt ohuolukorras enda eest seisma ning hoonest väljuma.
Üles kerkinud küsimusele vastuse saamiseks viidi oktoobri viimastel nädalatel kogu Lääne päästekeskuse territooriumil läbi pisteline kontrollkäik, et selgitada välja hoolekandeasutuste tuleohutusnõuete täitmine just siis, kui inspektorit ei ole oodata.
Selle kontrolli käigus hinnati kokku 49 hoolekandeasutuse hoones just sel ajahetkel tuleohutusnõuete täitmist. Kokkuvõtvalt saab öelda, et puudusi oli liiga paljudes hoolekandeasutustes. Probleeme esines 15 hoones ja need olid kõik sellised, mis võimaliku tulekahju puhkemise olukorras väga saatuslikuks võivad saada.
Kõige rohkem eksiti selle vastu, et tuletõkkesektsioonide vahelised uksed olid fikseeritud lahtises asendis, näiteks kinnitatud seina külge kleidivööga, ketiga või vahele olid löödud puukiilud. Kallis tuletõrjeuks, mille hind on tuhandeid eurosid ja mis peab tulekahju korral vältima olukorda, kus mürgine suits levib üle maja, jõuab kõrvalasuvatesse ruumidesse ja lõikab ära näiteks võimaluse kasutada ohutuks väljumiseks evakuatsiooni trepikoda, ei täida avatud asendis oma ülesannet. Kallis investeering, mis ei ole lihtsalt üks seadusega ettenähtud nõue, vaid peab vältima inimeste viga saamist, veel hullem, hukkumist ja tulekahju levikut ning hilisemaid varakahjusid, kuid seda ei kasutata otstarbekalt.
Lahendus sellele probleemile on tegelikult väga lihtne: sellised uksed saab fikseerida magnetitega, mis on ühendatud tulekahju signalisatsioonisüsteemiga. Võimaliku tulekahju korral ja signalisatsiooni rakendumisel magnetid deaktiveeruvad ning uksed sulguvad iseenesest. Väga lihtne ja mitte kallis lahendus aga tagab igapäevatoimetuste puhul ustest vaba läbipääsu, kuid ohuolukorras turvalisuse.
Teine suurem probleem on, et evakuatsiooniteele jäävaid uksi saab avada ainult võtmega. Oleme sellest omanikega väga palju rääkinud ja paljudele hoonetele on juba ka paigaldatud evakuatsiooni sulused. Need on tavalised libliklukud. Nende puhul ei ole ohuolukorras vaja hoonest välja pääsemiseks otsida võtmekimpu, uks avaneb lihtsalt liblikat pöörates.
Kui meil oleks võime ette näha olukordasid, kus ja millal tulekahju puhkeb, saaksime sellesama hooldaja sinna ukse juurde võtmekimbuga valvesse panna. Veel enam, oleme kindlad, et sellise ettenägemisvõime korral Eestis tuleõnnetusi ei juhtuks. Elu on näidanud, et suured õnnetused juhtuvad halbade asjade kokkulangevuse tõttu ja alati väga ebasobival ajal. Üks võimalik lahendus on siduda ukse lukk signalisatsiooniga: tavaolukorras lukustatud ja personalile kaardiga läbipääsetav, hädasignalisatsiooni rakendudes avaneb lukk automaatselt ja kõik saavad hoonest välja, võtmed võib vabalt lauale unustada.
Tõsine murekoht on seegi, et personalile ei ole läbi viidud väljaõpet, kuidas käituda ohuolukorras. Sellist õpet peab läbi viima või üle kordama vähemalt korra aastas. See nõue ei ole kiusu pärast, sest meil on näiteid elust enesest, kui vajalik on treenida hoonest kiiret väljumist. Selline treening aitab ohuolukordades tegutsemist mällu talletada. Samuti peab olema läbi mõeldud, arutatud, kokku lepitud, kuidas ohuolukordades tegutsetakse. Kellel millised ülesanded on ja milline on tegutsemise järjekord, kui hoones puhkeb tulekahju või on mõni muu hädaolukord.
Kahjuks peavad inspektorid tihti tõdema, et ohuolukordade lahendamised ja evakuatsiooniõppused on läbi mängitud ideaalolukordades. See tähendab, et arvestatud on hoones viibiva maksimaalse personali arvuga. Aga vaatame reaalsust, öösel on hoones 30 patsienti, kellest kümmekond on liikumisvõimetud, ja üks hooldustöötaja! Kuidas sellistes tingimustes tagatakse kiire evakuatsioon? Väga tihti on ohuolukordade lahendamise plaanidesse sisse kirjutatud: päästemeeskond asub viie, kümne või viieteist minuti kaugusel. Aga need viis kuni viisteist minutit on hooldusalusele elutähtsad. Puhkenud tulekahju puhul on elutähtsad esimesed minutid. Mõttekoht!?
Tihti leiavad inspektorid end olukorrast, kus põhjendatakse tuleohutusnõuete mittetäitmist rahapuudusega. Jah, tuleohutusnõuete täitmine võib mõnes olukorras olla kallis. Aga need nõuded on kehtestatud selleks, et säiliks kõige hindamatum – inimelu. Kui investeeringud on juba tehtud, hoone vastavusse viidud kehtivate tuleohutusnõuetega, kuid ikkagi on tuletõkkeuksed lahti ning fikseeritud puukiiludega, siis see on hoolimatus. Hoolimatus oma patsientide elu suhtes. Head omanikud, needsamad teie patsiendid on teie sissetulek. Ärge suhtuge teiste ellu ja enda sissetulekusse nii hoolimatult. Lähedased toovad oma kalli inimese teie juurde teadmises, et temast hoolitakse ja tema eest hoolitsetakse, ärge kasutage seda usaldust ära.
Head lähedased, kui märkate ise mingeid kõrvalekaldeid ohutusnõuete täitmises, juhtige sellele tähelepanu, hoolige oma kallist inimesest, kelle usaldate teiste hoolde. Seda saab ka öelda kõikide lasteaedade ja koolide juhtidele: ka teie hoolde usaldatakse päevaks väikesed inimesed, kelle vanemad teavad, et nende kõige kallim on turvalises kohas.
Austagem seda teadmist!
