Helerin Väronen / foto: Siim Solman.
Rapla Piilupardi Mängutoa ümberehitustööd suuremaks ja avaramaks perekeskuseks on jõudnud sinnamaani, et viimane sarikas on paika pandud ja ülespandud pärg andis põhjust korraldada reedel sarikapidu.
Oma sõnavõtus ütles Piilupardi Mängutoa perenaine Jane Schelejev, et aukartustäratav on naisterahvana seista ehitajatest meesteväe ees, kuid kuna tema teine pool on teisel tööl, tuleb tal endal sarikatele kinnitatud pärg katuselt alla tuua. Soovitati küll volitused kellelegi teisele edasi anda, kuid naiselik jonn ei lasknud seda teha ja meeste toetusel sai pärg alla toodud.
Kuigi vahepeal tööd peaaegu seisid ja õhus oli võimalus, et tööd ei lõpe õigel ajal, on Vesiroos OÜ jõudnud paari viimase nädalaga peaaegu graafikusse. Piilupardi Mängutoa juhataja Jane Schelejev sõnas, et tööde valmimise tähtaeg on detsembri lõpus ja loodetavasti saab uuel aastal alustada sisetöödega. Esimesena peab valmis saama laste mänguala.
Üldehitustööde tegemiseks on saadud ka osalist toetust. Raplamaa Partnerluskogu toetab Leaderi meetmest ehitust kolmandikuga vajaminevast summast, samuti on toetajateks olnud Rapla Vabakogudus melumessi kohvikust teenitud tuluga ja ka mõned eraisikud. Kogu ülejäänud üldehitustööde maksumus ning kõik vajalikud sisetööd tehakse samm-sammult ning oma jõudude ja vahenditega, mistõttu valmimisaeg sõltub juba otseselt abistavatest kätest ja vahenditest.
„Loodame ühe osa esimese korruse ruumidest kasutusvalmis saada võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt suvel võiks lasteala vastu võtta esimesi mängijaid. Kõik teised ruumid tuleb esialgu ootele jätta,“ ütles Schelejev.
Ta lisas, et vanades ruumides jätkata polnud võimalik – need vajasid nüüdisajastamist ning seal oli kitsas ja umbne. Eelarve kujunes arvatust oluliselt kallimaks ja ehkki kahtlused edasitegutsemise osas olid suured, otsustati jätkata, kuna sellise koha olemasolu on nii kohalike kui ka kaugemate inimeste, eriti perede ja laste jaoks asendamatu.
„Õpetajana näen eriti teravalt, et lapsevanemate oskused ja arusaamad oma laste toetamisel on vägagi erinevad. Et oma tõekspidamised saab laps kaasa just kodust, on võtmeküsimus lapsevanema oskused, soov ja tahe. Ka selles osas püüame olla igakülgseks toeks ja abiks,“ rääkis Schelejev.
Lähimad Piilupardi sarnased mängutoad asuvad ühelt poolt Türil ja teistpidi Tallinnas. Samas ei ole see koht pelgalt mängutuba. See on koht, kus lapsevanem saab lapsega aktiivselt aega veeta, kohtuda teiste lapsevanematega ning samuti sotsiaalset tuge ja toetust nii kasvatustegevuses kui ka igapäevastes muredes-rõõmudes. Raskel hetkel on oluline, et keegi kuulaks, mõistaks ja oleks päriselt olemas. Piilupardi Mängutuba on ka üks väheseid kohti Raplas, kus saab laste sünnipäevi pidada. Samuti on seal peetud koolitusi, vestlusringe, beebide ja põnnide klubi tunde, kohtumisõhtuid, lastelaagreid jpm.
Paljude erinevate tegevustega loodetakse jätkata ka tulevikus ja siis juba avaramates ruumides ja kogu pere keskusena, kus tegevust jagub igale pereliikmele, pisemast kõige vanemani. Uus maja annab selleks rohkelt võimalusi. Maja ehitades on jälgitud sedagi, et ligipääsu võimalused oleks ka erivajadusega inimestel. Ülearu palju neid võimalusi Raplas just ei ole.
Ideid perekeskuse tegevuste osas on Schelejevil igatahes palju. Kontseptsioon kogu maja, sealhulgas nii teise korruse kui ka õueala osas on olemas, jätkuks vaid aega ja vahendeid! Näiteks seisab mängutoa õue peal paat, mis kunagi rakendust leiab, ja ehk leidub kuskil ka mõni pisike seisma jäänud lennuk, mis õuele mahub. „Kindlasti on võtmesõnaks kogu hoone kujundamisel taaskasutus selle parimas mõttes, sest üldine tarbimine on ületanud igasugused piirid. Soovime näidata, et saab ka teisiti,“ ütles Schelejev.
Seni on mängutoa pidamine olnud rohkem hobi korras tegevus, aga Schelejev loodab, et ükskord jõuab kätte ka see aeg, mil iga päev hommikust õhtuni on maja täis rõõmsat sagimist ja ka mitu inimest võiksid leida töörõõmu majas toimetamisest.
