Katri Reinsalu / foto: Siim Solman.
Seni puudus Rapla vallal päris oma muuseum. Raikküla, Juuru ja Kaiu vallaga ühinedes tulid kaasavarana kaasa Mahtra talurahvamuuseum Juurus ning Eesti huumorimuuseum Purkus.
Pärast valimisi allkirjastatud koalitsioonilepingus lisati aga kultuuri- ja spordivaldkonda punkt, et hakatakse otsima lahendust Rapla valla muuseumi teemale. Kuidas võiks see mõjutada täna olemas olevaid muuseume? Kuidas on oma tuleviku suhtes meelestatud tulevase Rapla ühendvalla muuseumid?
Mahtra muuseum tulevikku ei karda
- aastal lõid Kohila ja Juuru vald kahepeale SA Juuru ja Hageri Kihelkonna Muuseumid. Selle sihtasutuse nõukogu liige Aili Normak muuseumi kestmajäämise pärast muret ei tunne. „Selge on see, et muuseum jääb ja kõik on huvitatud, et muuseum tegutseks ja areneks,“ ütleb ta. Mahtra muuseumil on oma valdkond ja oma nišš, oma ülesanne ja missioon kogukonnas täiesti olemas.
Ainuke probleem, mis tema silmis lahendust vajab, on formaaljuriidiline, sest üheks asutajaks olnud Juuru valda enam ei ole. Asutaja õigusi aga niisama üle anda ei saa. Kuna uus vald alles formeerub, ei oska Normak praegu ka vastata, kuidas see küsimus lahendatakse. Ta usub, et pärast vallavalitsuse ja komisjonide kinnitamist hakatakse ka samm-sammult lahenduse suunas liikuma.
Enne valimisi antud lubaduste hulgas mainti ka Mahtra muuseumit. Normak ütleb, et ta ei tajunud kuskil kahtlust, kas muuseum on ikka vajalik. Pigem oldi toetavad. See annab alust uskuda, et tulevikus jätkab muuseum oma tööd. Normak usub, et asutust, mis töötab ja toimib, ei tohiks haldusreform kuidagi mõjutada.
Rapla valla muuseum on samuti alles väga segane küsimus. Täna ei ole ju välja öeldud, mida see endast kujutab või milline asutus seda funktsiooni täitma hakkab. Normak on seda meelt, et mäluasutuse järele on vallal kahtlemata vajadus olemas ja kindlasti oleks Mahtra talurahvamuuseum valmis Rapla valla muuseumiga koostööd tegema. On ju Mahtra muuseumi kogus palju Rapla maakonna eri piirkondade arhivaale, dokumente ja muistiseid.
Kokkuvõtvalt leiab Normak, et pole alust öelda, et kõik jääb täpselt nii, nagu see varem oli, kuid ei ole ka mingit põhjust kahelda, et muuseum jääb toimima.
Sihtasutuse teiseks asutajaks oli Kohila vald. Kohila vallavanem Heiki Hepner ei näe põhjust, miks koostöö ei võiks vanaviisi jätkuda. Ta lisab, et ei ole täna veel ühinenud Rapla valla juhtidega laua taha istunud ja nende arvamusi kuulnud. Siiski on ta seda meelt, et ka uus vald soovib koostööd jätkata. Juhul, kui Rapla ei algata olemasolevate kokkulepete ülevaatamist, pole ka Kohilal selleks vajadust, leiab Hepner. Pigem oleks Hepneri arvates võinud Rapla valla juba varem asutajate hulka kutsuda.
Küsimuse peale, kas ühinenud Rapla valla roll võiks Juuru omast erineda, vastab Hepner, et muuseumi areng sõltub paljuski sellest, kui palju sellesse investeeritakse. Mahtra muuseumile on tagatud riigi finantseerimine. See aga ei tähenda, et vald ei võiks sinna oma panust anda. Hepner ütleb, et Kohilal on oma muuseum olemas. Samas on nad huvitatud sünergia otsimisest ja ühistegevusest. Vallavanem lisab, et seni polnud Rapla vallal oma eelarvest finantseeritavat klassikalist muuseumi. Ühinemise käigus on see talle nüüd justkui sülle kukkunud ning valla kohustus on sellega tegelema hakata ja selle arengusse panustada.
Huumorimuuseum ootab uut nägemust
Eelmise aasta 1. aprillil asutasid Eesti Huumoriliit ja MTÜ Purculi ametlikult Eesti huumorimuuseumi, mis asub Purku vanas koolimajas. Tegelikult on muuseum Purkus juba ligi kaheksa aastat tegutsenud ja kujunenud oluliseks osaks kohalike inimeste elus.
MTÜ Purculi juhatuse liige Ede Talistu ütleb, et viimased poolteist aastat on kulgenud edukalt ja erilisi tagasilööke ette tulnud ei ole.
Kuigi tegemist on eraalgatusega, on muuseum alati vallast sõltunud. Nimelt on vana koolimaja valla oma. Siiani pole Raikküla vald muuseumilt renditasu nõudnud. Talistu ütleb, et uue Rapla valla juhtide arvamusi ja nägemust ta veel kuulnud ei ole. Ta teab vaid, et nad on teadlikud, et selline muuseum Purkus asub, aga mis muuseumiga edasi saab, Talistu ei tea.
Samas on selge, et kui vald hakkaks ruumide rentimise eest tasu nõudma, tekitaks see MTÜ-le mitmeid probleeme. Teisalt on Raikküla vald ka muuseumile antud ruume korrastanud, kuid selle tööga ei olda kindlasti veel lõpule jõudnud. Muuseum vajaks uusi valgusteid ja vitriine. Valla toetus on seetõttu kahtlemata oodatud.
Kuidas suhtub Talistu mõttesse, et huumorimuuseum võiks potentsiaalselt olla osa planeeritavast Rapla valla muuseumist? Talistu ütleb, et kui see peaks endaga kaasa tooma ka asukoha muutumise, tekitab see mõte temas kahtlusi. Formaat on aastate jooksul välja kujunenud ja ka kohalikele harjumuspäraseks muutunud. Samuti on nad rahul oma tänaste ruumidega, kus on piisavalt avarust ning naabruses tegutsevad raamatukogu ja noortekeskus aitavad majal elu sees hoida.
Kuna konkreetset infot on alles vähe, ollaksegi Talistu sõnul esialgu äraootaval seisukohal. „Eks me ootame ja vaatame, kuidas asjad minema hakkavad,“ ütleb ta.
Sassi lubab, et
muuseume ei suleta
Rapla valla kultuuri- ja spordikomisjoni esimees Väino Sassi ütleb rahustavalt, et kindlasti ei ole valla eesmärk muuseume sulgema hakata. Huumorimuuseumis on ta ka ise käinud liitumislepingu raames. Sassi lisab, et sellega sai kokku lepitud, et vähemalt järgmise nelja aasta jooksul midagi ei muudeta. Seejuures tasub ära märkida, et juhul, kui uus volikogu peab seda oluliseks, võivad nad siiski muudatusi teha.
Sassi ütleb, et vald ei hakka ümber tegema asju, mis on juba hästi tehtud. Eesmärk ei ole muuseume sulgeda või nende asukohta muuta. Pigem vaadatakse, kuidas neid kohapeal arendada ja atraktiivsemaks muuta. Ta lisab kindlalt, et tänased muuseumid ei pea oma tuleviku pärast muretsema.
Küsimusele, milline saab olema Rapla valla muuseum, ei oska täna tegelikult keegi veel täpselt vastata. Sassi ütleb, et kõigepealt moodustatakse kultuuri- ja spordikomisjon. Esimesena hakatakse tegelema põhimäärusega, mille järel jõutakse tööplaanini. Selle käigus tekib pingerida, mille alusel saab öelda, millal Rapla valla muuseumiga reaalselt tegelema hakatakse. Esimese aasta jooksul tuleb muuhulgas koostada valla arengukava, kus on mõistagi ka kultuuri valdkond sees.
Kuigi valla muuseumi üle on esialgu veel ennatlik arutleda, ütleb Sassi, et võimalusi on tänapäeval väga palju. Ühelt poolt on mäluasutusena seni tegutsenud Rapla keskraamatukogu. Teisalt on võimalik ka näiteks virtuaalmuuseum kultuurikeskuses.
„Variante on päris palju, kuidas vana ajaloo vastu huvi tekitada,“ ütleb Sassi. Vägagi mõistlik on tema sõnul otsustusprotsessi kaasata ka Mahtra talurahvamuuseum, sest seal on juba vajalikud teadmised olemas. Mahtra muuseumi poolt tulevate hinnangute baasil saab muuseumi mõtet edasi arendama hakata.
