Siim Jõgis / foto: Siim Solman.
Värskelt haldusreformi käigus loodud kohalikel Eesti omavalitsustel seisab praegu ees selge ülesanne – maanteede ääres asuvad valdade sildid tuleb tõsta õigesse kohta.
Rapla maakonnas peab selle probleemiga kõige suuremas mahus tegelema Rapla vald, kes koosneb nüüd neljast endisest omavalitsusest. Kehtna ja Märjamaa saavad hakkama hõlpsamalt ning Kohila võib protsessi rahuliku südamega pealt vaadata. Nende piirid jäid samasuguseks nagu enne haldusreformi.
Omaette lugu on ka maakonnasildiga. Kui Türi poolt Rapla suunas sõita, võib märgata, et Rapla maakonna silt asub endise Käru valla piiril ehk uue suure Türi valla territooriumil. Seega võib liiklejale väga kergesti jääda mulje, et ta jõudis Rapla maakonda, kuigi tegelikult sõidab ta jätkuvalt Järvamaa teedel. Uus piir kahe maakonna vahel asub nüüd Kehtna ja Türi valla piiril ning sinna see silt ka ümber tuleks tõsta.
Endine Käru vallavanem ning praegune Türi vallavolikogu liige Elari Hiis ütles, et selle töö peale on mõeldud ning ka Maanteeametiga arutatud. Tegemist on siiski keerukama ülesandega, kui esmapilgul paistab, sest lisaks sobiva koha leidmisele tuleb ka veenduda, et silti püsti hoidvate postide vahe oleks õige. Täpset kuupäeva selle töö tegemiseks Hiis veel öelda ei osanud.Tegelikult ei olegi paika pandud täpset kuupäeva, millal maakonna ja valdade piiril tuleks sildid ümber tõsta õigesse kohta. Maanteeameti veebilehelt võib lugeda, et tähtaegu uute kohanimetähiste paigaldamiseks Maanteeamet seadnud pole, kuid soovitatakse seda teha esimesel võimalusel, et liiklejatel oleks vajalik info aegsasti olemas. Küll aga on paika pandud see, et selle tööga peavad toime tulema kohalikud omavalitsused.
Maanteeameti veebilehel on kirjas: “Kuna kohalikud omavalitsused saavad muudatuste teostamiseks toetust, siis halduspiiride muutmise ja tähistamisega seotud kohanime tähiste ümbertõstmised, vanade eemaldamised ning täiendavate kohanime tähiste riigimaanteede äärde paigaldamised teostab halduspiiride muutja ehk kohalik omavalitsus. Kõne all olevate muudatuse hulka kuuluvad ka külanimedega märgid.” Samas tuleb riigiteedel täiendavate liiklusmärkide paigaldamine, olemasolevate ümbertõstmine või eemaldamine eelnevalt kooskõlastada Maanteeametiga ja taotleda selleks vastav luba.Kõige mahukamalt tuleb see töö ette võtta Rapla vallal. Ära tuleb korjata kõik Juuru, Kaiu ja Raikküla valla sildid ning asendada välispiiridel need Rapla sildiga. Kokku tuleb paigaldada 19 silti. Rapla valla avalike suhete spetsialist Katrin Kruusimägi vahendas, et hetkel veel neid vahetatud ei ole, kuid hinnapakkumised selleks tööks on juba võetud. “Hiljemalt 1. jaanuariks 2018 on uued tähised paigas,” sõnas Kruusimägi.
Kehtna vallas on seis pisut lihtsam. Nende välispiirid jäid haldusreformi käigus samaks ning muudatused olid sisemised. Ära tuleb korjata vaid Järvakandi valla sildid. Kaheldav seegi, sest kuigi Järvakandi vald ühines Kehtnaga, peaksid asula sildid ikkagi samaks jääma. Kehtna valla majandusnõunik Hans-Jürgen Schumann ütles, et seda teemat on vallavalitsuses arutatud ning tuleb tõdeda, et võrreldes Raplaga ei ole nende ülesanne pooltki nii keeruline.
Ka Märjamaa puhul ei ole ülesanne nii suur. Seal tuleb endise Vigala piirilt Märjamaa sildid ümber tõsta Rapla maakonna edelapiirile, kust nüüd saab Märjamaa territoorium alguse. Üks ülesanne tuleb neil siiski veel täita. Nii endises Vigala kui ka Märjamaa vallas asus Vanamõisa-nimeline küla. Need nimed muudeti vastavalt Valgu-Vanamõisa ja Vigala-Vanamõisaks ning ka nendesse paikadesse tuleb uued sobivad sildid muretseda. Kuna Kohila valla piirid haldusreformi käigus ei muutunud, tõdes abivallavanem Argo Luik, et vähemalt esialgu nemad selle probleemiga oma pead vaevama ei pea.
