Ülle Laasner / foto: erakogu
Lauamängude neljavõistlus on üks põnev ala, mida mängitakse ainult Eestis. Need neli ala on male, kabe, koroona ja lauatennis.
Võisteldakse tavaliselt Šveitsi süsteemis või teinekord ka turniirisüsteemis (naised), kokku on matše ühel päeval 6-7. Matšis on võimalik võita 8 punkti ning matš koosneb igal alal kahest n-ö setist: välkmales a 5 minutit kaks partiid kord mustade, siis valgetega; välkkabes a 3 minutit kaks partiid – kord mustade, siis valgetega; kaks koroonageimi ja kaks lauatennise setti. Ühe matši peale kulub üks tund, seega on üks võistluspäev tavaliselt 6-7 tundi pikk.
Ainult Eestis mängitakse veel koroonat, mujal, sh Lätis, Novuse laudadega, mis erinevad koroonast selle poolest, et laud on väiksem ja augud on oluliselt suuremad ning Novuse turniirid seisnevad tihtilugu ainult ühes löögiseerias (kõik 8 nuppu löögikorraga auku). Koroona on selle poolest oluliselt põnevam ja ettearvamatum. Koroona ongi selline mäng, mis on küll tehniline, kuid õnnefaktor omab ka suurt rolli. Reeglina võidavad siiski kogenumad.
Inimesi, kes oskaksid neid nelja ala võrdselt väga hästi, ei ole olemas. Igal sportlasel on oma tugev ala, lisaks on õpitud muid alasid. Väga palju on võistlemas just vanemaid mehi-naisi, kes on lapsepõlves üles kasvanud koroonat, lauatennist, kabet ja malet mängides. Tänapäeval nende aladega väga ei tegeleta ja seetõttu on järelkasv suhteliselt kesine.
Kalenderplaan on lauamängijatel aasta ringi väga tihe – karikavõistlused koosnevad kuuest etapist, mille sisse mahuvad nii Jõu meistrivõistlused kui ka Eesti meistrivõistlused, eraldi peetakse veteranide meistrivõistlusi. Toimuvad ka segapaaris- ja paarismängu meistrivõistlused.
Koroona ja lauamängude ala on Eestis elujõuline tänu Heino Merilainile, Pärnumaa mehele, kes tähistas mõni aasta tagasi oma 80. sünnipäeva.
Esimest korda üle pikkade aastate toimus üks karikavõistluste etapp, mis oli samas ka Eesti meistrivõistlused, Raplamaal Valtu spordimajas ja seda tänu Leaderi projektiga soetatud varustusele – meil on nüüd 8 koroonalauda, uued kabendid, malendid, lauad ja kellad. Lauatennise lauad on Valtu spordimajas olemas, ja neid on palju. Valtu spordimaja ongi lauamängude pesa, seal me hoiame ka oma varandust.
2017. aasta oli Raplamaa lauamängijatele väga edukas. Raplamaa on sel aastal Eesti meister! Samuti saavutasime veteranide Eesti meistrivõistlustel, mis toimusid alles hiljuti (12. novembril), meistritiitli. Peab mainima, et Järvamaa on olnud tihedalt kannul ning mõlemal korral saavutanud teise koha. Spordiühingu Jõud meistrivõistlustel ja karikavõistluste kokkuvõtteks platseerusime aga Järva ja Pärnu järel kolmandale kohale. Neljavõistlust mängitakse Järva-, Tartu-, Pärnu-, Saare-, Harju- ja Raplamaal ning Tallinnas.
Individuaalselt on Rapla mängijad olnud alati teistele suurteks konkurentideks. Nii ei ole juba aastaid Valter Viisutile vastast. Ta on Eesti karikavõistluste ja Jõu meistrivõistluste võitja ning ka veteranide meister omas vanuseklassis. Eesti MV-l saavutas ta absoluutarvestuses 2. koha. Tarmo Lukk on oma vanuseklassis olnud ka aastaid tipptegija, sel aastal ei saanud ta kõikidel karikaetappidel osaleda ning parimateks saavutusteks jäid Eesti MV-l 3. ja veteranide MV-l samuti 3. koht. Vanematest meestest on meil supersportlane Jaan Sulg (vanuserühm üle 70) – karikavõistluste kokkuvõttes pronks ning veteranide MV hõbe. Enn Viitkar saavutas Jõu MV-l oma vanuseklassis 3. koha.
Raplamaa võistkonnas on veel Heiki Sassian, kes alles esimest hooaega on selle spordiala avastanud, kuid karikasarjas saavutas sel aastal juba 7. koha, ning Ivar Sirp saavutas karikasarjas 8. koha (osalejate arv vanusegrupis 26).
Mehi võistles karikasarjas kokku 42. Mehed mängivad kõik koos, arvestust peetakse kolmes vanuseklassis (kuni 59, kuni 69 ja 70+). Eesti meistrivõistlustel on aga arvestus üks ja ühine.
Naisi on sellel spordialal tunduvalt vähem – nii oli karikasarjas kokku 16 sportlast. Samuti mängivad naised kõik koos, kuid arvestus on kahes vanuserühmas – kuni 54 a ja vanemad.
Raplamaal osaleb Eesti võistlustel viimastel aastatel ainult kaks naist: Talvi Ainsar ja Ülle Laasner. Sel aastal saavutas Talvi Ainsar veteranide MV-l ning Jõu MV-l 1. koha, Eesti MV-l 2. ja karikavõistlustel kokku 2. koha. Ülle Laasner oli nii veteranide MV-l kui ka Jõu MV-l 2. ning Eesti MV-l ja karikavõistlusel kokkuvõttes kolmas. Eelmisel aastal oli Talvi Ainsar Eesti karikavõistluste võitja ja Ülle Laasner Eesti meister. Sel aastal saavutas absoluutse esikoha Tiia Müürsepp Saaremaalt.
Segapaarismeistrivõistlustel saavutasid Ülle Laasner ja Tarmo Lukk sel aastal 3. koha, paaristurniir on aga alles ees detsembris, kus osaleb tandem Viisut-Lukk.
Sel aastal läks Raplamaal seetõttu hästi, et võistlesid ka lapsed ning laste punktid on üliolulised koondarvestuses. Kuna varem pole Raplamaal etappe olnud, on olnud keeruline lapsi mööda Eestit transportida. Seekord aga korraldasime ise ning lapsi osales ka palju. Poiste arvestuses võistles karikasarjas kokku 23 ja tüdrukute arvestuses 13 last. Raplamaa poistest saavutas Ronnie Richard Rüüson karikavõistlustel 5. koha (osales kolmel etapil), Ranel Rahuoja ja Kristen Kangur osalesid kahel etapil, võistlesid veel Gregor Tammik ja Aron Terras.
Tüdrukutest osalesid Kertu Viltok, Sille Sillamaa, Mia Liis Lindal, Anni Lavrits, Pillery Ehtmaa ja Lisette Pärtel. Kõik osalejad andsid oma panuse Raplamaa võistkonnas. Väga loodan, et ka lapsed on saanud innustust neljavõistlust teha, sest see on tõesti põnev!
Samas ootame oma ridadesse juurde andekaid tegijaid, sest nelja ala oskajad on ju erilised ja tegelikult neid inimesi – me teame küll! – on Raplamaal veel. Lähiajal on meiega ühinemas Tambet Siemer, tuntud maletaja, aeg-ajalt on meiega koos ka Margit Brokko, samuti tegija Eesti males. Oleme tegelikult juba ka asutanud oma lauamängude neljavõistluse klubi, mis tuleks lähiajal ametlikult fikseerida. Seni oleme tegutsenud Rapla Maleklubi ja Rapla Spordiveteranide Koondise egiidi all. Ootame oma ridadesse neljavõistlusehuvilisi. Sõrme annad, käe kaotad!
