Helerin Väronen / Helerin Väronen.
Raplamaa kaasaegse kunsti keskuses avas reedel, 24. novembril oma maalinäituse vabakutseline kunstnik Leho Rubis, kelle helged ja õhulised pildid sobivad praegusesse pimedasse aega väga hästi. Näitus kannab pealkirja “Pairidaeza 3.0 Peidetud Geomeetria” ja on avatud kuni 17. detsembrini.
Rubis on õppinud maalikunsti Tartu Ülikoolis, kus tal tekkis sügavam huvi idamaiste kultuuride vastu. Tema maalidel on kujutatud iidsete hõimukultuuride karakterid. Näituse pealkirjas olev sõna pairidaeza viitab siin mitmetähenduslikule ideaalmaailmale, mida ei pea tingimata kujutama teispoolsusesse.
Rubis alustas näituse avamist selgitusega, miks näituseruum näeb välja selline, nagu ta näeb. Kunstnikul oli ettekujutus sellest, milline see ruum on ja kuidas saab liigendseinu kasutada, ning tal tekkis soov ruumiga mängida, et see oleks sisuline osa näitusest.
Kuna näituse maalid kujutavad karaktereid erinevatest kultuuridest ja paljudes neis on geomeetrilised kujundid suure tähendusega, on näituse keskne osa kaheksatahulise kujuga.
Mustrite maailm on Rubise sõnul tema jaoks väga lummav ja nii on mitmete maalide taustaks tapeedina mõjuvad mustrid. Tema eesmärk oli panna kogu näituse keskkond töötama ühes sihis. Sama mõtet kandis ka Kaido Kirikmäe loodud muusikaline taust, mis sai kokku pandud just selle näituse tarbeks.
Pildiprogrammiga avas Rubis natuke piltide taga olevate kultuuride tausta.
Kui Rubis otsis erinevaid mustreid ja toone, sattus ta Vana-Pärsia linna Hiivasse. Islami arhitektuuri mustritemaailm on üldse väga põnev, ja Hiivas asuva valitseja paleelossi mustrid olid veel eriti kaunid. Kui Rubis kaks aastat tagasi oma esimest näitust kokku pani, oli ta oma isalt, kes sealkandis noorena rännanud oli, küsinud, kas ta Hiiva linna teab. Isa vastas, et teab, ja ema otsis välja mustvalged pildid sellest ajast. Nii tekkis mõnedele maalidele isiklik mõõde taha.
Teine kultuur, millega Rubis on palju kokku puutunud, on India. Sealsed askeedid ja erakud olid inspiratsiooniks uuele seeriale. Maali “Kolbakandja” karakter on kokku pandud erinevatest kildudest. Pildi taustaks rääkis Rubis, et Indias põletatakse surnuid ja askeedid elavad neis kohtades, kus seda tehakse. Niimoodi surmaga pidevas kontaktis olles püüavad nad maailma dualistlikkust ületada ja surmahirmust vabaneda.
Lõuna-Ameerika väike hõim Peruus on samuti Rubist inspireerinud. Eeskätt just oma kehakaunistuste ja kirevate peaehetega. Kui Rubis otsis prototüüpe Põhja-Ameerika 19. sajandil allesjäänud indiaanlastest, kogus ta kokku kümneid pilte. Ühel hetkel pani ta tähele, et ringikujulised kujundid korduvad ja sai teada, et geomeetrilistel kujunditel on seal kultuuris erilised tähendused. Nendega tähistatakse näiteks nelja elementi.
Maal, mis kujutab tantsivat, lehvivate juustega figuuri, on inspiratsiooni saanud kurdi kultuuri ekstaatilistest tantsudest. Islam on olnud tantsu ja muusika suhtes konservatiivne, kui sufid välja arvata.
Rubisele meeldib kasutada tekste pildiosana ja maalinäituse nii-öelda valvuriteks on maalid, mis kannavad nimesid “Igavene kaif” I ja II. Piltide all on kasutanud Rubis tekste ühest raamatust, kus kolm mafioosot arutavad selle üle, mis juhtuks maailmaga siis, kui kõik saaksid igavesti kaiffida. Rubis on pannud nende maalidega tsitaadid vestlusest absurdsesse konteksti.
