Katri Reinsalu / foto: Siim Solman.
Tänavu tähistavad mitmed Mahtra talurahvamuuseumiga seotud inimesed juubelit. Selle tähistamiseks on muuseum pannud kokku näituse „Mahtra tegijad“.
Möödunud kolmapäeval kogunes muuseumi ruumidesse näituse avamisele nii toetajaid kui ka endisi töötajaid. Muuseumi tänane juht Jaanus Plaat tutvustas näituse kuraatoreid: lisaks temale aitasid seda kokku panna peavarahoidja Rait Talvoja ja pedagoog Maire Põder, kes oli ühtlasi näituse idee autor.
Muuseumi rajamine
Näituse tutvustamine algas muuseumi rajamise ja selle esimese mitteametliku direktori Elmot Abeliga. Tema pani muuseumi tööle, täiendas selle kogusid ja oli ametis 12 aastat. Ühtlasi tegi ta tööd muuseumi tuntuse suurendamiseks. Üle-eestilist tähelepanu tõmbas sellele 70-80-ndatel näiteks rahvapilliansambel, mille üks liige oli ka näituse avamisel pilliga kohal.
Rait Talvoja meenutas oma esimest kohtumist Abeliga 1977. aastal, kui Talvoja tegeles genealoogiaga ning pöördus abi otsides muuseumisse, sest osa arhiive olid uurijatele raskesti kättesaadavad. Abel andis noorele uurijale kaasa soovituskirjad, millega Talvoja pääses vajalikesse arhiividesse. Talvoja meenutas, et muuseum oli tollaste noorte meeliskogunemispaik. Seda enam, et siis oli seal ka lihtne, kuid väga hea saun. Suurt rolli mängis ka Abelite perekonna külalislahkus.
Näituse avamisele olid tulnud Elmot Abeli abikaasa ning kaks nooremat tütart. Mari Abel, Elmoti noorim tütar, meenutas oma elu esimest seitset aastat, mil ta elas reaalselt selles muuseumis. Viimati külastas ta neid ruume küll 33 aastat tagasi, ütles ta. Esimene kodu on aga tema jaoks väga oluline paik, mille külastamine võttis silma märjaks. Ta rääkis, et enne, kui perekond ära kolis, vandusid õed, et tulevad sinna kunagi kindlasti tagasi.
Elmot Abel oleks 15. detsembril saanud 85-aastaseks. Tema elu ei olnud kerge, keskkooliõpilasena küüditati ta Siberisse ning hiljem kaotas ta oma esimese naise. Tal on aga 11 lapselast ning kolm lapselapselast.
„Minu isa meenub mulle sügava ja karismaatilise inimesena,“ ütles Mari Abel. „Ta võis lihtsalt istuda ja olla ja teda oli huvitav jälgida. Ta võis teinekord öelda vähe, aga midagi väga sügavat,“ meenutas tütar.
30 aastat direktorina
Tiia-Helle Schmitte oli Mahtra muuseumi direktor tervelt 30 aastat. Tänavu märtsis tähistas ta oma 70 aasta juubelit. Schmitte on pärit Kaiu vallast, 1976. aastal asus ta tööle Mahtra muuseumi kultuurimälestiste kaitse vaneminspektorina. Viis aastat hiljem sai temast muuseumi direktor.
Maire Põder rääkis, et Schmitte juhtimise all vahetati püsiekspositsiooni kaks korda. Sel ajal toimusid mitmed Mahtra sõja suuremad etendused. Schmitte tegeles maakonna kodu-uurijatega. Tal oli ka annet lastega suhtlemisel ning seetõttu tegi ta kaasa lasteprogrammides. Schmitte kuulub ka kohalike inimeste jaoks oluliste Juuru kihelkonnapäevade algatajate hulka.
Jaanus Plaat andis Tiia-Helle Schmittele tänutäheks üle väikese meene. Schmitte omakorda tänas neid, kes teda muuseumis töötatud aastate jooksul toetanud on. Ta meenutas, et Elmot Abel oma sõbraliku oleku ja huumoriga pikitud jutuga andis julgust muuseumisse tööle asuda. 1981. aastal asus ta ajutiselt direktori ametisse. „Need ajutised asjad kipuvad teinekord olema väga pikad ja nii ka minu puhul,“ ütles ta muiates.
Arvi Paidla on mees, keda mäletavad kõik Rapla rajoonis üles kasvanud inimesed. Maire Põder ütles, et ei ole temaga kunagi isiklikult rääkinud. Ometigi on talle jäänud mälestus, et Paidla oli tähtsatel üritustel alati kohal. Augustis oli tema 80. sünniaastapäev. Põder tõi välja, et maakonna tuntud kodu-uurija oli tegelikult sündinud Harjumaal. Alles pärast Eesti Põllumajanduse Akadeemia lõpetamist sattus ta noore mehena Raplamaale elama.
Oma elu jooksul käis ta palju ekspeditsioonidel soid uurimas ning töötas Tallinna Botaanikaaias. Tema sulest on ilmunud mitmeid raamatuid. Aastatel 1986-1997 töötas ta aga Mahtra muuseumis teadurina.
Muuseumi suurannetajatest ning sõpradest tõsteti esile ka Eino Salmistet, kellel oli näituse avamise päeval ka sünnipäev; Rein Berlokkot, Tiiu Luhti, Mart Tapuperet, Tiit Petersood, Illar Eesikut ja Leo Rehemaad. Muuseumiga seotud inimesi, kes on tänu väärt, on veelgi, kuid sel näitusel on tähelepanu pööratud neile, kellel tänavu juubel.
Ümmargust sünnipäeva tähistasid ka sihtasutuse Juuru ja Hageri Kihelkonna Muuseumid tänane tegevjuht Jaanus Plaat ning muuseumi endine direktor Riina Annus.
