Helerin Väronen / illustreeriv foto: Siim Solman.
Suvel toetas KIK munitsipaallasteaedade energiatõhusamaks muutmise projekti enam kui 12 miljoni euroga. 47 toetust saanud lasteaia hulgas oli ka kaks Raplamaa lasteaeda – Kehtna lasteaed Siller ja Rapla Päkapiku lasteaed.
Toetusraha tuleb Eesti CO2 heitkoguste ühikute enampakkumisel saadavast tulust. Laekunud tulu oli aga oodatust suurem ja 13. detsembril andis rahandusministeerium teada, et meetmete eelarvet on suurendatud 2,6 miljoni võrra. See tähendab, et kõik taotluse esitanud 52 lasteaeda saavad toetuse. Nende hulgas on ka Kaiu lasteaed Triinutare.
Toetus on mõeldud kohalikele omavalitsustele, et rekonstrueerida lasteaedu, parandades nende energiatõhusust ja vähendades ülalpidamiskulusid.
Hetkel ei ole Triinutare energiatõhususe parandamise hanget välja kuulutanud, nii et pole teada, milliseks kujuneb selle lõppmaksumus. Kehtnas lõppes energiatõhususe edendamise hange esmaspäeval ja selle tulemused ei olnud eilseks samuti veel teada.
Teada on aga see, et Päkapiku lasteaia renoveerimine lükkub edasi. Energiatõhususe parandamise projekt läheb maksma oodatust rohkem ja Rapla ehitusnõunik Elmar Purge sõnas, et hetkel on aeg maha võetud, et lähteülesanne täpsemalt paika panna. Praegusest investeeringumahust ei jagu selleks, et Päkapiku lasteaias kõik vajaminevad tööd tehtud saaks.
Energiatõhusus on vaid üks osa hoonest, vaadata tuleks aga tervikpilti, ütles Purge. Samuti mängib projekti kallinemises osa üldine ehitusturu kasv. Tööd selle nimel, et 2019. aasta lõpuks oleks Päkapiku lasteaias kõik vajaminevad tööd teostatud, tehakse aga kindlasti edasi.
Vastavalt riigihalduse ministri 13.01.2017 määrusele nr 2 „Lasteaiahoonetes energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse edendamise toetuse kasutamise tingimused ja kord“ § 4 lg 2 on projekti elluviimiseks aega kuni 31. detsembrini 2019. aastal.
KIK-i projektikoordinaator Krisli Kõrgesaar sõnas, et ka teistes projektides on toimunud kallinemisi, kuid siiani on kohalikud omavalitsused leidnud võimalused kallinemiste katmiseks. „Lõplik projekti maksumus selgub, kui on teostatud kõik hanked, soodsate olude korral võib näiteks ehitushanke odavnemine katta projekteerimise kallinemise. Projektisiseselt kuluridade vahel summade tõstmine on lubatud. Olemasoleva kogemuse põhjal on projekteerimised kallinenud, kuid on ka odavnenud ehitushankeid. Kui vald loobub lasteaia rahastamisest, siis ei ole projekti elluviimise eeldused täidetud,” selgitas Kõrgesaar.
“Projekti lõppedes peab jõudma hoone määruse nr 2 § 9 lõike 3 punktis 2 toodud energiatõhususarvu vahemikku 141–190 kWh/(m²a).
Kui projekti käigus selgub, et see ei ole teostatav, siis ei ole määruse eesmärk täidetud ja toetuse väljamakseid toimuda ei saa. SA KIK on ka rakendusasutuse tähelepanu juhtinud võimalikele kallinemistele, hetkel ei ole kallinemiste katmiseks vahendeid meetme eelarvesse eraldatud. Koostöös toetuse saajatega püüame projektide ebaõnnestumisi igati vältida,” lisas ta.
