Helerin Väronen
Kohila volikogu andis oma 27. detsembri istungil vallavalitsusele õiguse vaidlustada Rail Balticu planeeringut. Seda, kas vaidlustamine on ka mõistlik, näitab aga õiguslik analüüs.
Kohila vallavanem Heiki Hepner sõnas, et nende arvamus seoses Rail Balticu planeeringuga on küll ära kuulatud, kuid seda ei ole seniajani arvestatud. Hepner on aastaid Kohila valla eest seisnud ja Rail Balticu teemal sõna võtnud. Seni pole Rail Balticu planeering veel saabunud, nii ei saa seda ka veel vaidlustada. Esialgu arvati, et planeeringuga ollakse valmis enne aasta lõppu, kuid ilmselt seoses pühadega lükkus see edasi. Seoses Rail Balticuga on kooskõlastamata jäänud ka maakonna üldplaneering.
Kohila vallavalitsusel on soov leida raudteetrassile koht, kus negatiivsed mõjud elukeskkonnale ja looduskeskkonnale oleksid võimalikult minimaalsed. Selline trassivariant on ka välja pakutud, kuid riigi tasandil on leitud, et alternatiivne trass läheks seitse miljonit eurot kallimaks.
Hepneri arvates on sobilik koht, kust raudteetrass läbi minna võiks, Salutaguse mõisa arendusala, kus Hepneri sõnul on igasugune arendus soiku jäänud. Selle paiga arendajad olid aktiivsed siis, kui Rail Balticu planeeringut koostama hakati, kuid nüüd polevat neist paar aasta kuulda olnud. Hepner nendib, et paigal on küll perspektiivi, kuid ehk oleks seda veelgi rohkem, kui raudtee sealt läbi läheks.
Praegused lahendused seoses Rail Balticuga on Hepneri sõnul poolikud või ei ole asjakohased. Hepner kritiseerib ka seda, kuidas näiteks osa müratõkkeseinu ja loomade ülekäigud on jäetud maanteeameti korraldada. Ta leiab, et sellise suhtumisega ei saa Kohila vald nõus olla.
Planeeringu vaidlustamise juures on kahtlemata oluline rahaküsimus. Hepner sõnas, et kui seadused neid ei toeta, ei hakka nad ka lihtsalt põhimõtte pärast kohtusse vaidlema minema. Maksumaksja raha ei ole mõtet niisama kulutada. Volikogu istungil arutleti ka selle üle, et kohtuveskid jahvatavad aeglaselt ja nii võib juhtuda, et raudtee on valmis enne, kui kohus oma otsuse teeb.
Arutelu selle üle, kas siiski minna riigi vastu kohtusse või mitte, alles tuleb. Selline otsus tehakse siis, kui on olemas tugevad, selged ja veenvad argumendid ning finantsvahendid. Volikogu istungil öeldi ka välja, et riik on siiski jõupositsioonil ja trassikoridori asukohta ilmselt ei muudeta. Oldi seisukohal, et riik teeb lõpuks ikka sellise otsuse, mis neile meeldib. Planeeringu vaidlustamisega saaks protsessi küll aeglustada, kuid mitte pidurdada.
