Raplamaa Sõnumid.
Teeme lühikokkuvõtte mõningatest seadusemuudatustest rahandus-, justiits- ja keskkonnaministeeriumi haldusalas.
Tulumaksuvaba miinimum tõuseb 500 euroni kuus. Kuni 1200 eurot teeniv inimene saab praeguse korraga võrreldes kuus rohkem kätte kuni 64 eurot ja aastas kuni 768 eurot lisatulu.
Alates 1200-eurosest brutopalgast hakkab 500-eurone maksuvaba tulu langema, kuni jõuab 2100-eurose brutopalga juures nulli.
Füüsilisest isikust ettevõtjate (FIE) maksustamine muutub lihtsamaks. Näiteks saavad FIE-d arvata ettevõtlustulust maha vastuvõtu- ja reklaamikulud ning tasutud sotsiaalmaksu, samuti tervise edendamise kulusid ja lähetuse päevaraha ulatuses välislähetuses olles toitlustamiskulusid. Ettevõtlustulult sotsiaalmaksu tasumisele on seatud ülempiir, paindlikumaks on muudetud sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ja avansilise makse arvestamise reegleid.
Firmaautode eratarbeks kasutamise maksustamine muutub võimsuspõhiseks ehk maksustamine hakkab sõltuma sõiduauto võimsusnäitajast, mis on tugevas korrelatsioonis sõiduauto hinnaga. Erisoodustuse hinnaks saab 1,96 eurot kilovati kohta. Üle viie aasta vanuste sõiduautode puhul 1,47 eurot. Sellega väheneb ka ettevõtjate halduskoormus, kuna kaotatakse maksuarvestuse jaoks sõidupäeviku pidamise kohustus.
Tööandja saab maksuvabalt hüvitada kulutused töötaja tervise edendamiseks 100 euro ulatuses kvartalis. Selliste kulude hulka kuuluvad treeningpaiga kasutamise kulud, spordirajatiste ülalpidamiseks vajalikud kulud, kulud taastusravi teenustele ning avalike rahvaspordiürituste osavõtutasu.
Kaob abikaasade ühisdeklaratsioon. Samas tekib abikaasadel võimalus teatud ühiseid kulutusi jagada. Mittetöötava abikaasa eest on ette nähtud täiendav maksuvabastus kuni 2160 eurot aastas, kui ühine tulu jääb alla ettenähtud piirmäära. Muudatus puudutab juba 2017. aasta tulude deklareerimist 2018. aasta alguses.
Eluasemelaenu intresse on 2017. aasta tuludeklaratsiooni täites lubatud maha arvata kuni 300 eurot inimese kohta.
Pangahoiuste intressidele hakkab kehtima tulumaks.
1. jaanuarist hakkas kehtima tubakavedelikele (e-sigarettide vedelikele) 0,2-eurone aktsiis vedeliku ühe milliliitri kohta. Aktsiisiga maksustatakse nii nikotiinisisaldusega kui ka nikotiinisisalduseta e-vedelikke. Sigarettide aktsiisimäär tõuseb 8 protsenti, nii et fikseeritud määr on 6,95 senti sigareti kohta ja proportsionaalne määr 30 protsenti sigarettide maksimaalsest jaehinnast.
Bensiini aktsiisimäär tõuseb 56,3 sendini liitri kohta võrreldes senise 51,2 sendiga. Kütteainena kasutatava maagaasi aktsiis tõuseb 5,065 sendini kuupmeetri kohta võrreldes varasema 4,052 sendiga.
Jääb ära diislikütuse aktsiisimäära tõus, mis oli varem planeeritud 2018. aastasse. Diislikütuse aktsiisimääraks jääb 49,3 senti liitri kohta.
- veebruaril tõusevad alkoholi aktsiisimäärad. Veel Riigikogu menetluses oleva eelnõu järgi tõusevad õlle, kange alkoholi ja kuni 6-mahuprotsendilise etanoolisisaldusega veini ja kääritatud joogi (näiteks siidri) aktsiisimäärad varem kavandatust poole väiksemas mahus.
* Õlle aktsiisimäär tõuseb 16,92 sendini etanoolisisalduse mahuprotsendi kohta liitris võrreldes senise 15,52 sendiga. Eeldades, et muud tegurid ei muutu, tõuseks 0,5 liitri 4,7-protsendilise alkoholisisaldusega õlle hind poes praeguselt 1,29 eurolt 1. veebruaril jõustuva aktsiisimuudatuse tõttu 1,33 euroni ehk 4 senti.
* Kange alkoholi aktsiisimäär tõuseb 25,08 sendini etanoolisisalduse mahuprotsendi kohta liitris võrreldes senise 23,89 sendiga. Eeldades, et muud tegurid ei muutu, tõuseks 0,5 liitri 40-protsendilise alkoholisisaldusega viina hind poes näiteks praeguselt 10,28 eurolt 1. veebruaril jõustuva aktsiisimuudatuse tõttu 10,57 euroni ehk 29 senti.
* Kuni 6-mahuprotsendilise etanoolisisaldusega veini ja kääritatud joogi (näiteks siidri) aktsiisimäär tõuseb 84,41 sendini liitri kohta võrreldes senise 77,44 sendiga. Eeldades, et muud tegurid ei muutu, tõuseks 0,5 liitri siidri hind poes näiteks praeguselt 1,43 eurolt 1. veebruaril jõustuva aktsiisimuudatuse tõttu 1,47 eurole ehk 4 senti.
* Üle 6-mahuprotsendilise etanoolisisaldusega veini ja kääritatud joogi aktsiisimäär tõuseb 1,47 eurole liitri kohta võrreldes senise 1,23 euroga. Eeldades, et muud tegurid ei muutu, tõuseks 0,75 liitri veini hind poes näiteks praeguselt 6,49 eurolt 1. veebruaril jõustuva aktsiisimuudatuse tõttu 6,71 euroni ehk 22 senti.
Investeerimisteenuste pakkujatele hakkavad kehtima rangemad reeglid. Nad peavad hakkama investorile andma põhjalikumat teavet teenuste ja vahendustasude kohta ning selgitama pakutava teenuse või väärtpaberi sobivust kliendile. Näiteks tuleb klienti senisest põhjalikumalt teavitada hüvedest ja tasudest, mida pank või investeerimisühing saab või annab seoses teenuse osutamisega.
Uued makseteenused saavad rohelise tule. Makse algatamise teenus võimaldab näiteks netipoes tasuda ka siis, kui puudub krediitkaardiga maksmise või pangaligi kasutamise võimalus. Teenus võimaldab makseasutuse kaudu algatada ülekande ja informeerida kaupmeest maksetehingu toimumisest.
Kontoteabe teenusega saab klient mugavalt koondinfot oma finantsseisu kohta erinevatest pankadest.
Kliendi omavastutuse piirmäär pangakaardi autoriseerimata kasutamise korral langeb seniselt 150 eurolt 50 eurole. Samuti reguleeritakse täpsemalt kaardimakseid, mille puhul pole maksega nõustumise hetkel täpne summa teada – näiteks automaattanklas kütuse ostmisel.
Jaanuaris jõustuvad alaealiste õigusrikkujate kohtlemist oluliselt muutvad karistusseadustiku ja teiste seaduste muudatused. Alaealisena toime pandud süüteo eest võib edaspidi karistuse määrata ainult juhul, kui muu mõjutusvahendiga (nt sotsiaalprogrammis osalemine, üldkasulik töö, kahju heastamine jmt) ei ole võimalik mõjutada teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Teatud juhtudel võib sarnaseid mõjutusvahendeid kohaldada ka kuni 21-aastasele süüdlasele. Muudatused võimaldavad vabastada alaealise menetluskulude tasumisest ning asendada alaealise vahistamise kinnisesse lasteasutusse paigutamisega (see muudatus kohaldub alates juuli algusest). Samuti võib edaspidi alaealisena toime pandud väärteo eest kohaldada aresti kuni 10 päeva senise 30 päeva asemel.
1. jaanuarist jõustunud korteriomandi- ja korteriühistuseadusega hakkab kõigi korteriomandite majandamine toimuma korteriühistu vormis. Suurema muudatuse toob see olemasolevatele korteriomanditele, mille majandamine toimub uue seaduse jõustumiseni korteriomanike ühisuse vormis, sest neile loob Tartu Maakohtu registriosakond uuest aastast ise korteriühistu.
Äriseadustiku muudatuse kohaselt on võimalik peaaegu kõiki Eestis registreeritud juriidilisi isikuid (v.a korteriühistud ja krediidiasutused) juhtida välisriigist. Ettevõte, kelle juhatus asub välisriigis, peab Eestis määrama kontrollitud taustaga kontaktisiku, kes on õigustatud vastu võtma juriidilisele isikule suunatud menetlusdokumente.
Halduskohtumenetluse seadusega paraneb menetlusabi kättesaadavus sotsiaalsetesse riskirühmadesse kuulutavatele inimestele. Kohus saab inimese osaliselt või täielikult vabastada kohtukulude kandmisest. Menetlusabi antakse, kui kohtukulud ületavad inimese kahekordse kuusissetuleku, millest on maha arvutatud hädavajalikud kulud, näiteks ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Selleks, et vähendada kohtu koormust, suurendatakse lihtmenetluse kasutamise võimalust ja lihtmenetluse kohaldamise piirmäär tõstetakse 200 eurolt 1000 eurole. Alla piirmäära jääva varaliselt hinnatava hüve puhul on võimalik kohaldada lihtmenetlust.
Ahvenapüügile päevalimiit. 2018. aastal tohib harrastuspüüdja ööpäevas välja püüda kuni 15 kg ahvenat. Muudatuse eesmärk on piirata harrastajate poolt püütud kala ebaseaduslikku edasimüüki ehk n-ö musta kalaturgu ja hoida ahvenavaru stabiilsena.
Püüdsid kala? Anna aru! Kalastuskaardi alusel kala püüdvad harrastuspüüdjad peavad esitama püügiaruande. Kui eelmise kalendriaasta kohta on püügiaruandeid esitamata, uut kalastuskaarti ei väljastata. Püügiaruandlus on oluline osa kalavarude haldamisest, võimaldades saada ülevaadet kalasaakidest ehk püügikoormusest.
Vedelsõnnik kiiremini põllule. 2018. aasta sügisel algab vedelsõnniku laotamise keeld 15. novembrist. Sellel sügisel algas see keeld veeseaduse järgi veel 1. detsembrist. Keeld on vajalik veekeskkonna põllumajandusreostuse eest kaitsmiseks.
Puhtam õhk: uued nõuded katlamajadele. Detsembri lõpus jõustus määrus, millega karmistuvad nõuded keskmise võimsusega põletusseadmetest väljuvale õhusaastele. Keskmise võimsusega (1-50 MW) põletusseadmeid kasutatakse Eestis valdavalt soojuse tootmiseks (väiksemate linnade, külade, koolide jms katlamajad), aga ka tööstuses ning neid on kokku ligikaudu 1000. Uutele seadmetele jõustuvad nõuded alates 2018. aasta detsembrist. Olemasolevatele seadmetele (need, mis on võetud kasutusele enne 20.12.2018) antakse üleminekuaeg, kuna põletusseadmete viimine direktiivi nõuetega vastavusse võib olla väga kulukas.
