Tõnis Tõnisson
Raplamaa Sõnumite selle aasta esimene vestlusring, mis on pühendatud täiskasvanute haridusele maakonnas (mitte ainult Raplas!), toob avalikkuse ette terve rea küsimusi, millele tavaliselt ei mõelda.
Olnuks ülimalt tähtis, kui see arutelu, mis täna maakonnalehes lahti rullub, oleks päevakorrale tõusnud juba 2014. aastal, kui Rapla valla toonased juhid otsustasid kellegagi aru pidamata Rapla maakonnas likvideerida täiskasvanute gümnaasiumi. Hetkel polegi enam oluline, mis neid selleks ajendas – oli see lootus lahendada niimoodi majas tekkinud ruumipuudus või soov vabaneda mõnest täiendavast kuluartiklist, tähtis on, et teema uues vallavolikogus enne lõplikku otsustamist igakülgselt, ka vallapiire ületavalt ning haridust vajavate inimeste huvisid arvestades, läbi arutataks.
Rapla täiskasvanute gümnaasiumi õppejuht õppekava alal, õpetaja ning klassijuhataja Kristi Luik juhtis seoses sellega pärast vestluse lõppu tähelepanu veel ühele olulisele nüansile. Oleks mõistlik, kui volikogu ka sellega arvestaks. Oma mure sõnastas ta nii:
„Mul jäi kripeldama üks lause, mille tõi oma jutus välja HTM-i koolivõrgu juht Kalle Küttis. Ta ütles, et täiskasvanutele mõeldud õpet korraldatakse ju ka praegu statsionaarsete koolide juures nagu Elva gümnaasium jne. Korraldatakse jah ja seda juba aastaid, sest kõigil koolidel on võimalus õpetada ka mittestatsionaarselt, selleks peab kooli põhimääruses olema lause, et õpe toimub nii statsionaarses kui ka mittestatsionaarses vormis. Paraku on kõigil sellistel koolidel see õpe korraldatud ikkagi osakonna vormis (st õpilaste arvud on minimaalsed ja õpe võib ka olla hoopis õhtuti). Me ei räägi nende koolide puhul täiskasvanutele mõeldud gümnaasiumist, mis on täiesti eraldi toimivad õppeasutused.
Lisan ka väljavõtte ministeeriumi ning Andrase lehelt, kus on see kõik ju ka kenasti kirjas: „Põhiharidust ja üldkeskharidust on täiskasvanutel võimalik omandada täiskasvanute gümnaasiumides ning üldhariduskoolide juures avatud õhtustes või kaugõppe osakondades.” Seega ei saa panna kindlasti ühte patta eraldi seisvaid koole ja osakondi, Rapla on siiski kool, mitte osakond kuskil teise kooli juures. Koolidel on ikka õpilaste arvud hoopis teised kui osakondadel, koolides on olemas kõik klassikomplektid ja õppijal palju erinevaid võimalusi (e-õpe või kombineeritud e-õpe, üksikainete õppimine jne), osakondades ei pruugi see nii olla.“
Ühte süsteemi, mida on ehitatud aastakümneid, on kerge lõhkuda, kui aga selgub, et midagi samaväärset pole asemele pakkuda, tuleb taas nullist ehitama hakata. Sellepärast oleks mõistlik, et volikogu hoiab pea külmana ja vaatab pisut kaugemale. Vestlusringis pakutakse välja, et kui üleminek on möödapääsmatu, siis võiks see toimuda järk-järgult, mitte järsku ja sildasid põletades.
