Helerin Väronen / foto: Siim Solman.
Enamasti näeb näitusi muuseumides, galeriides, raamatukogudes ja teistes kultuuriasutustes. Kuid aina enam on hakanud näituste korraldamine levima ka väljapoole neid ruume. Näiteks riigiasutustesse ja koolidesse. Samuti võib silmailu leida söögikohtadest.
Jätsime valikust seekord välja raamatukogud, vallamajad, koolid ja uurisime kaheksast näitusi korraldavast kohast Raplamaal, kuidas neil näitusi korraldatakse, kas iga soovija saab seal oma näituse üles panna, kes näituse ülespaneku eest vastutab, kui palju tähelepanu rahvas näitustele pöörab, mis näitused hetkel üleval ja millised tulemas on.
Epp Haabsaar Kohila tornigaleriist vastas, et neil on pisike eragalerii, kus mingit kindlaksmääratud korda näituste avamiseks ei ole. “Enamasti sõltub näitus muude üritustega sobitamisest, kunstnike huvist, teiste galeriide soovitustest, sest osa näitusi ringlevad. Näitused on üleval nii kaua, kui kunstnik soovib või järgmine kokkulepitud üritus võimaldab. Siiani on kõikidele soovijatele aeg leitud. Enamasti paneb kunstnik tööd ise üles, kui soovib, siis paneb galerist.
Ainult näituse pärast tullakse harva, soovitakse ikka ka kirikut näha, käib ka ekskursioone. Rohkem on rahvast siis, kui kirikus on seonduvalt näitusega mõni muu suurem üritus, näiteks Muuseumiöö, kontsert, surnuaia püha, kohvikute päev jms.
Praegu on tornigaleriis Rapla kunstiklubi maalinäitus ning mängutoosid, mis on püsiekpositsioon. Veebruaris avatakse sakraaltikandi näitus. 19. mai muuseumiööks on kavas Siiri VJ keraamikanäitus “Pidupott” ning “Pidukleidid läbi aja”. 29. septembril avatakse Aive Küünarpuu tekstiilide näitus “Laisale lambaid, virgale villa”,” lausus Haabsaar.
Märjamaa rahvamaja Ly galeriis on rahvamaja juhataja Merle Voolaiu sõnul võimalik kõigil soovijatel oma näitust korraldada. “Eitavalt peame soovijale vastama sellisel juhul, kui tegemist on näitusega, mis ei sobi vaatamiseks lastele. Tavaliselt on näitus üleval ühe kuu, aga on ka erandeid. Soovi korral aitab näitust üles panna rahvamaja kunstiline juht ja teised rahvamaja töötajad.
Näitust tulevad vaatama teatrikülalised, peolised ja rahvamaja sündmustest osavõtjad, proovides käijad, lasteaialapsed ja kooliõpilased koos õpetajatega. Kuna näitus on kõigile soovijatele tasuta, siis on raske konkreetset külastajate arvu öelda. Näituse korraldamiseks on meil järjekord, kuhu tänase seisuga on vaba aega pakkuda veel selle aasta lõppu – oktoobrisse ja detsembrisse,” sõnas Voolaid. Hetkel on Ly galeriis üleval Eesti Kunstikoolide Liidu õpetajate näitus “Suvised elamused kuivnõela ja monotüüpiaga”.
Raikküla kultuurikeskuse juhataja Ene Kangur vastas, et neil on pidevalt näitused, kas siis kunstinäitused, fotonäitused või teemanäitused “Kes mida kogub”. “Praegu on üleval Eino Jõesare fotonäitus ja Eve Niinemetsa maalinäitus. 19. jaanuaril avame Anu Altmetsa maalinäituse ja Eino Jõesare uue fotonäituse. Ka teemanäitus saab üles pandud enne EV 100.
Näitused on üleval tavaliselt üks kuu (selle kohta on alati kuulutustel teade, kui kaua ja mis aegadel saab külastada). Näitusi panevad üles kas kunstnikud ise või on tellitud, et mina panen. Näituste külastajaid jagub.
Näitusi tellin ise, aga ka kunstnikud pakuvad. Raikküla kultuurikeskuses on palju üritusi ja on kena, kui saame pakkuda silmailu ka ürituste külastajatele,” sõnas Kangur.
Järvakandi kultuurihalli juhataja Tiia Hansar vastas, et näituste valimine käib vastavalt aastaajale, tähtpäevadele ja suurematele sündmustele. Näitused on seal üleval üldjuhul kuu kuni kaks kuud. See sõltub kunstniku ajagraafikust. Need, kellel on soov olnud kultuurihalli näitust üles panna, on seda kindlasti saanud teha, kuid mitte päris kohe, arvestada tuleb graafikuga. Paljud näitused tuleb Hansari sõnul küll ise otsida, kuna kunstnikud eriti palju enda töid pakkuma ei tule. „Samas kõik, kes meie maja on külastanud, sealhulgas ka näitusi eksponeerivad loomeinimesed, on maja võimalusi ja üldse maja väga kiitnud. Ehk just tema põneva arhitektuurilise lahenduse tõttu.
Meil on üsnagi omapärased näitusepinnad. Seda saavad kunstnikud eelnevalt uurimas käia, kas nende looming sobitub meie tingimustesse,“ lausus Hansar. Näituste ülespanekuks on olnud erinevaid variante, kas kunstnik ise, kuraator või vahel on see ülesanne antud Hansarile endale. Näituste külastatavuse kohta ütles Hansar, et kohalik rahvas käib siiski vähe ja üldse võiks huvi suurem olla. „Hetkel on ülespanemisel Kehtna kunstikooli õpilaste näitus, mis jääb üles veebruari keskpaigani ja siis soovime majja näitust, mis sobituks EV100 teemaga. Hetkel midagi kindlat selle näituse kohta veel ei söanda öelda,“ sõnas Hansar.
Raplamaa kaasaegse kunsti keskus korraldab alates 2010. aastast näitusi ja kunstiüritusi. Selle juhataja Kairi Orgusaar sõnas, et kuna neil on suhteliselt suur galeriipind (216 m2), on esimeseks eesmärgiks korraldada seal erinevaid kunstialasid laiemalt tutvustavaid näitusi (nt “Moodne maal”, “Eesti kaasaegne litograafia”, “Joonisfilm 100” jne). “Teine eesmärk on kindlasti tuua ka Kesk-Eesti vaatajate ette aeg-ajalt rahvusvahelisi või rahvusvahelise osalusega näitusi (nt Eesti-Hollandi kaasaegse kunsti näitus “SoSS”, Taani fotokunstnike näitus “Metamorfoos”, Läänemere maade klaasinstallatsioonide näitus “2D”).”
Kolmas oluline suund on Raplamaaga seotud kunstnike tutvustamine ja esinemisvõimaluse pakkumine kohalikule kunstnikkonnale (“Raplamaa kunst vol 1 ja 2” jne). “Lisaks korraldame sümbioosiprojekte, kus kohtuvad erinevad kunstiliigid (nt kunst ja luule, kunst ja pedagoogika, kunst ja muusika jne) ja isikunäitusi (Merle Kannus, Rait Rosin jne).
Ühtlasi korraldame näitusi tutvustavaid ringkäike publikule ja organiseerime kohtumisõhtuid kunstnikega, workshop’e ja kursusi. Programmi koostavad keskuse juhid, lähtudes eelpool toodud põhimõtetest. Eelistatud on professionaalsed kunstnikud.
Kuna meil ei ole stabiilset toetust, siis tingimused erinevad vastavalt aasta võimalustele. Järgmise aasta programm peab valmis olema eelneva aasta novembriks. Pärast Riinimanda näitust tuleb veebruaris Jaak Kadariku personaalnäitus. Näituse taotlemise info on üleval kodulehel raplakunst.eu,” sõnas Orgusaar.
Rapla riigimajas on olemas ruum, kus näituseid korraldada, kuid pärast maavalitsuste töö lõppemist pole enam inimest või asutust, kes seal näituste korraldamisega tegeleks. Maja haldab Riigi Kinnisvara AS ja RKAS-i kommunikatsioonispetsialist Mariliis Sepper vastas näituste korraldamise kohta: “Näituseid saab edaspidigi soovi korral hoones korraldada, selleks peab RKAS-ga soovid kooskõlastama ning näituse ülespanek ja allavõtmine on näituse korraldaja organiseerida. Näitust oleks võimalik külastada riigimaja lahtiolekuaegadel.”
Aina populaarsemaks muutub näituste eksponeerimine söögikohtades. Nii saab peale kõhutäite ka vaim toidetud ja silm puhata. Rapla Pargi restos otseseid kriteeriume näituste korraldamiseks ei ole. Näituste korraldamine sai neil alguse üleskutsest Facebooki lehel. Sealtmaalt on huvilised nendega ise ühendust võtnud ja kõik soovijad on oma näituse saanud üles panna. Üks näitus on seal üleval keskmiselt 1-2 kuud ja selle panevad üles kunstnikud ise.
Erinevatelt näitustelt on ka päris palju töid ostetud, nii et pildid saavad söömas käivatelt inimestelt päris palju tähelepanu. Hetkel on neil üleval Ave Macphaili näitus. Macphail on pärit Tõrvast ja viimastel aastatel elanud Suurbritannias. Näitus kannab nime “Voog” ehk siis räägib energia-, sündmuste ja eluvoost.
Rapla kultuurikeskuse Rütmani galerii kohta vastas keskuse juhataja Age Rebel, et näituste koordineerijaks seal on nende kultuuritöötaja Piia Põder. “Tema vestleb kunstnikega ning teeb kokkulepped. Tavaliselt broneerime terve aasta ette ning üks näitus on üleval kaks kuud. Vahel leiab näitusehuviline ise meid üles ning tihti ka Piia ise otsib interneti avarustest erinevaid põnevaid inimesi ja näitusi.
Päris iga näitus ei leia kohta meie seinal. Püüame valida erinevaid stiile, töötlusi jne. Tavaliselt pannakse näitus üles koos kunstnikuga. Meie maja raudvara Kalju Visnu on asendamatu abiline selle juures. Kuna kohvik ja näitusesaal asuvad ühes ruumis, saavad maalid tegelikult väga suurt tähelepanu. Tihti uuritakse, kas saab maale osta ning seda on ka tehtud meie näitustelt. Kõige suurem tähelepanu on uue näituse saabumisel. Siis on ruum jälle hoopis teist “nägu” ning raske on seda mitte märgata. Hetkel on Rütmani galeriis üleval Lilian Mosolaineni maalid,“ sõnas Rebel.
Veebruaris–märtsis on Rütmani galeriis Reet Sau fotonäitus “Siin on mu süda”. Sau on jäädvustanud analoogkaameraga kümme aastat üht Eestimaa metsatukka, mida nüüd ähvardab kadumine.
